Difteeria

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kurgutõbi
Diphtheria
Diphtheria bull neck.5325 lores.jpg
Difteeria tagajärjel võib areneda kaela paistetus, mida mõnikord kutsutakse "pulli kaelaks".
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 AA.36
RHK-9 032
DiseasesDB 3122
MedlinePlus 001608
eMedicine emerg/138 med/459 oph/674 ped/596
MeSH D004165

Difteeria (ladina keeles Diphtheria) on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphtheriae. Haigus levib piisknakkusena. RHK-10 järgi klassifitseeritakse difteeria järgmiselt:

  • Neeludifteeria (A36.0)
  • Ninaneeludifteeria (A36.1)
  • Kõridifteeria e larüngeaaldifteeria (A36.2)
  • Nahadifteeria (A36.3)
  • Muu difteeria (A36.8)
  • Täpsustamata difteeria (A36.9)

Patogenees[muuda | muuda lähteteksti]

Difteerial eristatakse 2 põhivormi: kurgudifteeria ja kõridifteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Mikroobi poolt produtseeritud endotoksiinid kutsuvad esile kudede nekrotiseerumise. Eelkõige on ohustatud neerud, süda ja närvisüsteem. Peamised kliinilised sümptomid on

  • tursunud lümfisõlmed
  • neuropaatia
  • häälekaotus
  • köha
  • hingamispuudulikkus
  • neelamisraskused

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Crystal Clear app virusblue.pngSiin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.


Difteeria raviks kasutatakse järgmisi ravimeid:

Profülaktika[muuda | muuda lähteteksti]

Profülaktiliselt on kõige lihtsam viis difteeriasse nakatumise vältimiseks lasta end vaktsineerida. Esimene vaktsiin manustatakse 3. elukuul, teine ja kolmas vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud pärast esimest vaktsineerimisest. Seejärel vaktsineeritakse 7-aastaselt ja 17-aastaselt ning nii iga 10 aasta tagant elu lõpuni.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]