Alice von Battenberg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Printsess Alice von Battenberg (1906)

Printsess Alice von Battenberg (sünninimega Victoria Alice Elizabeth Julia Marie; 25. veebruar 1885 – 5. detsember 1969) oli prints Philipi ema ja Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ämm.

Kuninganna Victoria lapselapselapsena sündis ta Windsori lossis ja veetis lapsepõlve nii Suurbritannias, Saksamaal kui Maltal. Ta oli sünnilt Hesseni suurhertsogkonna printsess ja Battenbergide dünastia liige, mis põlvnes seisusvastase abielu kaudu Hessen-Darmstadtidest. Printsess oli sünnipäraselt kurt, kuid õppis huultelt lugema. 1903. aastal abiellus ta Kreeka kuninga Geórgios I neljanda poja Kreeka ja Taani printsi Andréasega ning võttis üle abikaasa tiitli, olles edaspidi Kreeka ja Taani Printsess Andréas. Ta elas abikaasaga Kreekas kuni 1917. aastani, mil tema küdi Konstantínos I troonist loobus ja enamik kuningliku perekonna liikmeid eksiili läks. Paar naasis riiki mõned aastad hiljem, kuid pärast 1919.–1922. aasta Kreeka-Türgi sõda hakati relvakonfliktis väejuhina teeninud prints Andréast süüdistama Kreeka kaotuses ning perekond põgenes Prantsusmaale. Kreekasse naasid nad alles pärast monarhia taastamist toetanud 1935. aasta rahvahääletust.

1930. aastal diagnoositi tal skisofreenia ning ta viidi sundravile Šveitsi. Pärast vabanemist pühendus ta heategevuslikule tööle Kreekas. Teise maailmasõja ajal varjas ta Ateenas juudipõgenikke, pälvides selle eest hiljem aunimetuse "Õiglane maailma rahvaste seas". Sõja järel asutas ta Kreeka Õigeusu Kirikule alluva nunnakonvendi Marta ja Maria Kristlik Õeskond.

Pärast viimase Kreeka kuninga Konstantínos II kukutamist sõjaväelise riigipöörde käigus 1967. aastal, kutsusid ta Elizabeth II ja prints Philip ta elama Buckinghami paleesse Londonis. Ta suri kaks aastat hiljem; 1988. aastal viidi ta säilmed Windsori lossist Jeruusalemma Oliivimäele õigeusklikusse Maarja-Magdaleena kirikusse.

Perekond ja lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Alice sündis Windsori lossis Berkshire'i krahvkonnas 25. veebruaril 1885; sünnituse juures oli ka tema vanavanaema kuninganna Victoria.[1] Ta oli Battenbergi printsi Louis ja tema naise Hesseni ja Reini printsess Victoria esmasündinu. Tema ema oli Hesseni suurhertsog Ludwig IV ja Ühendkuningriigi printsessi Alice'i (kuninganna Victoria teine tütar) esimene laps. Alice'i isa oli vanim laps Hesseni ja Reini prints Alexanderi ja krahvinna Julia Hauke (alates 1858. aastast Battenbergi printsess) seisusvastasest abielust. Alice'i noorema õde Louise abiellus Rootsi kuninga Gustaf VI Adolf ning tema nooremad vennad George ja Louis tegid sõjaväelist karjääri ning kandsid vastavalt tiitleid Milford Haveni markii ja Birma krahv Mountbatten.

25. aprillil ristiti ta Darmstadtis kui Victoria Alice Elizabeth Julia Marie. Tal oli kuus ristivanemat: kolm olid ta elusolevad vanavanemad – suurhertsog Louis IV, prints Alexander ja printsess Julia –, ning neile lisandusid emapoolne tädi suurhertsoginna Jelizaveta Fjodorovna (sünnilt Elisabeth), isapoolne tädi Erbach-Schönber printsess Marie ning emapoolne vanavanaema kuninganna Victoria.[2]

Alice veetis oma lapsepõlve Darmstadit, Londonis, Jugenheimis ja Maltal, mis oli aeg-ajalt ta mereväeohvitserist isa teenistuspaigaks.[3] Ajendatult ema tähelepanekutest, et Alice'il läheb rääkima õppimine tavapärasest aeglasemalt ning ta hääldab sõnu ebatavaliselt, viis ta isapoolne vanaema, Battenbergi printsess Julia, ja Alice'i kõrvaarsti läbivaatusele, kus tal diagnoositi kaasasündinud kurtus. Ema innustusel õppis Alice huultelt lugema ning inglise ja saksa keeles kõnelema.[4]

Omandades hariduse eraõpetajate abil, õppis Alice ära prantsuse keele[5] ning pärast kihlumist ka kreeka keele.[6] Noorusea veetis ta suuresti oma aadlikest sugulaste seltskonnas, olles näiteks 1893. aastal pruudineitsiks Duke'i hertsogi prints George'i (hiljem kuningas George V) ja Tecki printsess Mary pulmas.[7] Paar nädalat enne oma kuueteistkümnendat sünnipäeva osales ta kuniganna Victoria matustel Windsori lossi St George'i kabelis. Mõned nädalad hiljem sai ta Inglismaa Kirikust leeriõnnistuse.[8]

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vickers 2000, lk 2.
  2. Vickers 2000, lk 19.
  3. Alice, Princess (1885–1969), doi:10.1093/ref:odnb/66337, http://www.oxforddnb.com/view/article/66337 
  4. Vickers 2000, lk 24–26.
  5. Vickers 2000, lk 57.
  6. Vickers 2000, lk 57 & 71.
  7. Vickers, 2000 lk 29–48.
  8. Vickers 2000, lk 51.
  9. 9,0 9,1 "Battenberg family". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 21. november 2020. Inglise.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 Weir, Alison (1996). Britain's Royal Families: The Complete Genealogy (parandatud väljaanne). London: Pimlico. lk 305–307. ISBN 0-7126-7448-9.
  11. 11,0 11,1 Metnitz, Gustav Adolf (1953) artikkel "Alexander" kogumikteoses "Neue Deutsche Biographie" (NDB; 1. köide). Berlin: Duncker & Humblot. lk 192.
  12. 12,0 12,1 Franz, E. G. (2005). Das Haus Hessen: Eine europäische Familie. Stuttgart: Kohlhammer Verlag. lk 164–170. ISBN 978-3-17-018919-5. OCLC 76873355.
  13. 13,0 13,1 Franz, Eckhart G. (1987) artikkel "Ludwig IV." kogumikteoses "Neue Deutsche Biographie" (NDB; 15. köide), Berlin: Duncker & Humblot. lk 398–400.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vickers, Hugo (2000). Alice, Princess Andrew of Greece. London: Hamish Hamilton, ISBN 0-241-13686-5

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]