Battenbergi printsess Alice

Printsess Alice von Battenberg (1906)

Printsess Alice von Battenberg (sünninimega Victoria Alice Elizabeth Julia Marie; 25. veebruar 1885 – 5. detsember 1969) oli prints Philipi ema ja Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ämm.

Kuninganna Victoria lapselapselapsena sündis ta Windsori lossis ja veetis lapsepõlve nii Suurbritannias, Saksamaal kui Maltal. Ta oli sünnilt Hesseni suurhertsogkonna printsess ja Battenbergide dünastia liige, mis põlvnes seisusvastase abielu kaudu Hessen-Darmstadtidest. Printsess oli sünnipäraselt kurt, kuid õppis huultelt lugema. 1903. aastal abiellus ta Kreeka kuninga Geórgios I neljanda poja Kreeka ja Taani printsi Andréasega ning võttis üle abikaasa tiitli, olles edaspidi Kreeka ja Taani Printsess Andréas. Ta elas abikaasaga Kreekas kuni 1917. aastani, mil tema küdi Konstantínos I troonist loobus ja enamik kuningliku perekonna liikmeid eksiili läks. Paar naasis riiki mõned aastad hiljem, kuid pärast 1919.–1922. aasta Kreeka-Türgi sõda hakati relvakonfliktis väejuhina teeninud prints Andréast süüdistama Kreeka kaotuses ning perekond põgenes Prantsusmaale. Kreekasse naasid nad alles pärast monarhia taastamist toetanud 1935. aasta rahvahääletust.

1930. aastal diagnoositi tal skisofreenia ning ta viidi sundravile Šveitsi. Pärast vabanemist pühendus ta heategevuslikule tööle Kreekas. Teise maailmasõja ajal varjas ta Ateenas juudi põgenikke, pälvides selle eest hiljem aunimetuse "Õiglane maailma rahvaste seas". Sõja järel asutas ta Kreeka Õigeusu Kirikule alluva nunnakonvendi Marta ja Maria Kristlik Õeskond.

Pärast viimase Kreeka kuninga Konstantínos II kukutamist sõjaväelise riigipöörde käigus 1967. aastal, kutsusid ta Elizabeth II ja prints Philip ta elama Buckinghami paleesse Londonis. Ta suri kaks aastat hiljem; 1988. aastal viidi ta säilmed Windsori lossist Jeruusalemma Oliivimäele õigeusklikusse Maarja-Magdaleena kirikusse.

Perekond ja lapsepõlv

Alice sündis Windsori lossis Berkshire'i krahvkonnas 25. veebruaril 1885; sünnituse juures oli ka tema vanavanaema kuninganna Victoria. Ta oli Battenbergi printsi Louis ja tema naise Hesseni ja Reini printsess Victoria esmasündinu. Tema ema oli Hesseni suurhertsog Ludwig IV ja Ühendkuningriigi printsessi Alice'i (kuninganna Victoria teine tütar) esimene laps. Alice'i isa oli vanim laps Hesseni ja Reini prints Alexanderi ja krahvinna Julia Hauke (alates 1858. aastast Battenbergi printsess) seisusvastasest abielust. Alice'i noorema õde Louise abiellus Rootsi kuninga Gustaf VI Adolf ning tema nooremad vennad George ja Louis tegid sõjaväelist karjääri ning kandsid vastavalt tiitleid Milford Haveni markii ja Birma krahv Mountbatten.

25. aprillil ristiti ta Darmstadtis kui Victoria Alice Elizabeth Julia Marie. Tal oli kuus ristivanemat: kolm olid ta elusolevad vanavanemad – suurhertsog Louis IV, prints Alexander ja printsess Julia –, ning neile lisandusid emapoolne tädi suurhertsoginna Jelizaveta Fjodorovna (sünnilt Elisabeth), isapoolne tädi Erbach-Schönberi printsess Marie ning emapoolne vanavanaema kuninganna Victoria.

Alice veetis lapsepõlve Darmstaditis, Londonis, Jugenheimis ja Maltal, kus ta mereväeohvitserist isa aeg-ajalt töötas. Ajendatult ema tähelepanekutest, et Alice'il läheb rääkima õppimine tavapärasest aeglasemalt ning ta hääldab sõnu ebatavaliselt, viis ta isapoolne vanaema, Battenbergi printsess Julia Alice'i kõrvaarsti läbivaatusele, kus tal diagnoositi kaasasündinud kurtus. Ema innustusel õppis Alice huultelt lugema ning inglise ja saksa keeles kõnelema.

Omandades hariduse eraõpetajate abil, õppis Alice ära prantsuse keele ning pärast kihlumist ka kreeka keele. Noorusea veetis ta suuresti oma aadlikest sugulaste seltskonnas, olles näiteks 1893. aastal pruudineitsiks Duke'i hertsogi prints George'i (hiljem kuningas George V) ja Tecki printsess Mary pulmas. Paar nädalat enne oma kuueteistkümnendat sünnipäeva osales ta kuninganna Victoria matustel Windsori lossi St George'i kabelis. Mõned nädalad hiljem sai ta Inglismaa Kirikust leeriõnnistuse.

Abielu

Printsess Alice tutvus Kreeka ja Taani printsi Andrew'ga – Kreeka kuninga Geórgios I ja Vene suurvürstinna Olga Konstantinova neljanda pojaga –, kui külastas 1902. aastal Londonit, et osaleda kuningas Edward VII kroonimisel. Nad abiellusid ilmaliku tseremooniaga 6. oktoobril 1903 Darmstadtis. Järgmisel päeval kinnitati abielu ka usuliste tseremooniatega kohalikus luteri ja kreeka õigeusu kirikus.

Tiitlid ja autasud

Tiitlid ja kõnetusviisid

• 25. veebruar 1885 – 6. oktoober 1903: Tema Kõrgus Battenbergi printsess Alice
• 6. oktoober 1903 – 5. detsember 1969: Tema Kuninglik Kõrgus Kreeka ja Taani printsesss Andrew

Autasud

• Püha Olga ja Püha Sophia ordeni daami suurrist
• Suurbritannia Kuninglik punane rist (1913)
• Kuninganna Maria Luisa ordeni daam (9. aprill 1928)
• Iisrael Õiglane maailma rahvaste seas (1993)
• British Hero of the Holocaust (2010)

Sugupuu

Alice von Battenbergi esivanemad

8. Hesseni ja Reini suurhertsog Ludwig II 4. Hesseni ja Reini prints Alexander 9. Badeni printsess Wilhelmine 2. Battenbergi printsi Louis 10. Krahv Hans Moritz Hauke 5. Krahvinna Julia Hauke 11. Sophie Lafontaine 1. Alice von Battenberg 12. Hesseni ja Reini prints Karl 6. Hesseni ja Reini suurhertsog Ludwig IV 13. Preisi printsess Elisabeth 3. Hesseni ja Reini printsess Victoria 14. Saksi-Coburgi ja Gotha prints Albert 7. Ühendkuningriigi printsess Alice 15. Suurbritannia kuninganna Victoria

Kirjandus

• Vickers, Hugo (2000). Alice, Princess Andrew of Greece. London: Hamish Hamilton, ISBN 0-241-13686-5.

Välislingid

•  Battenbergi printsess Alice – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis