Kõrvemaa maastikukaitseala

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga

Tarvasjõgi Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija ja Kose, Järvamaa Järva ja Paide linna ning Lääne-Virumaa Tapa valla maadel, kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala ulatus on põhjast Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunas Tallinna-Tartu maanteeni ligikaudu 36 km, läänest Põhjaku raba servast Roosna-Alliku soo idaservani ligikaudu 16,5 km.

Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), samuti mitmeid pinnavorme, nagu Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori.

Kaitsealal pesitsevad kaitsealustest linnuliikidest näiteks kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg, leidub ka mitmeid metsise mängukohti.

Kaitseala on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi.

Kaitsealale on rajatud rida matkaradasid: Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva-Madise, Noko-Kakerdaja järv jt.

Kaitsealal on neli lahustükki. Kaitsealasse kuuluvad Aegviidu, Jaaniveski, Jänijõe, Jäneda, Tarvasjõe, Kakerdaja, Põhjaku, Kautla, Kodru, Seli ja Kilingi sihtkaitsevööndid ning lisaks piiranguvööndid.

Maastikukaitsealal asuvad Aegviidu Siniallikad ning muud allikarühmad.

Üksikobjektidena asuvad kaitsealal näiteks Rehessaare rändrahn ja Vetepere tamm.

Kaitseala piiresse jäävad ka Nelijärve järved ning Kakerdaja järv, Kalijärv, Kutniku järv, Matsimäe Kaanijärv, Matsimäe Pühajärv, Seli järv ja Vahessaare järv.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]