Verden
|
See artikkel räägib Saksamaa linnast; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Verden (riik) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2019) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2019) |
| Verden | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
_COA.svg) | |||
| Pindala |
71,7 km² (2017)[1]  | ||
| Elanikke |
28 526 (31.12.2022)[2] | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 52° 55′ N, 9° 14′ E | ||
_in_VER.svg) Valla asend Verdeni kreisis | |||
  | |||
Verden an der Aller (ka Verden (Aller) või lihtsalt Verden) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Verdeni kreisi keskus.
Linna pindala on 71,59 km². 31. detsembril 2017 elas seal 27 747 inimest. Linn asub Alleri jõe ääres.
Verden on kuulus sakside massimõrva poolest 782. aastal, mis pandi toime Karl Suure käsul (Verdeni kaelakohus), oma toomkiriku poolest ja oma hobusekasvatuse poolest.
Verden paikneb Alleri jõe ääres. Lähimad suured linnad on Bremen (35 km) ja Hannover (90 km).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Keskajal pandi seal Karl Suure käsul toime väidetavalt 4500 saksi massimõrv, kuna nad osalesid eelnenud ülestõusul. Verden kuulus siis Saksimaa hertsogiriiki. 1180. aastal alistas keiser Friedrich I Barbarossa ja tema liitlaste koalitsioon toonase Saksi-Baieri hertsogi Heinrich Lõvi. Viimane vabastati seejärel oma hertsogkondadest. Saksimaa jaotati keiserlike koalitsionääride keskis ja nii omandas Verdeni katoliku piiskop osi oma diötseesi territooriumist otse keisrile alluvaks, seega rajati Verdeni vürstlik piiskopkond.
12. märtsil 1259 andis Verdeni vürstlik piiskop Gerhard paigale Bremeni linnaõiguse. 15. sajandil sai Verden märkimisväärse iseseisvuse kui vaba riigilinn, otse keisrile alluvana, hoidudes oma endistest ülematest vürstlikest piiskoppidest, kes ikka veel pidasid toomkirikut ja seotud hooneid linnas kui Domfreiheit.
Vestfaali rahuga mediatiseeriti Verdeni linn taas tavaliseks linnaks Verdeni vürstlikus piiskopkonnas, mis muudeti sama lepinguga 1648. aasta mais Verdeni vürstkonnaks. Põhjapoolne linn (raekoja ja Püha Johannese kirikuga) ning lõunapoolne linn (proto-toomkirikuga) ühendati üheks linnaks.
1675. aastal, Skåne sõja ajal, vallutati Verden mitme Saksa-Rooma riigi osariigi ja Taani poolt pärast Bremen-Verdeni kampaaniat ja jäi liitlaste kätte sõja lõpuni 1679. aastal. Saint-Germaini rahuga 1679. aastal anti Verden Rootsile tagasi.
Verdeni vürstkonda valitseti esmalt personaalunioonis Rootsi – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast Hannoveri krooniga. Hannoveri kuningriik liidendas vürstkonna reaaluniooni ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Verdenist, sai 1823. aastal loodud Stade regiooni osa.
Kuni Teise maailmasõjani oli Verden tuntud oma kaubanduse ja käsitöö ning ka oma ratsadiviisi poolest. Natsirežiimi ajal kasutati Verdeni mööblivabrikus sunnitöölisi. Aastatel 1945–1949 kuulus Verden Briti okupatsioonitsooni. Põgenikud endistest Preisimaa provintsidest Ida-Preisimaalt, Pommerist ja Sileesiast asusid linna ja selle ümbrusse.
Töörände pärssimisega Ida-Saksamaalt Berliini müüriga hakkasid võõrtöölised (Gastarbeiter) 1960. aastatel saabuma Lõuna-Euroopast ja Anatooliast. Pärast kommunismi langemist saabus rohkem sisserändajaid Ida-Euroopast.
Aastatel 1945–1993 paiknes Verdenis Briti Reiniarmee 1. soomusdiviis. Ühte endistest Briti kasarmutest kasutatakse nüüd kreisivalitsuse (Kreisverwaltung) majutamiseks ja selle vastu on rajatud uus staadion. Teine kasarm lammutati, kuna jäi ette uuele elamuarendusele.
Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- Górowo Ilaweckie, Poola
- Havelberg, Saksamaa
- Bagrationovsk, Venemaa
- Saumur, Prantsusmaa
- Warwick, Inglismaa
- Zielona Góra, Poola
Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
Vanalinn asub Allerist idas. Luterlik toomkirik (saksa: Dom) on tuntud kui Dom zu Verden ja kõrgub jalakäijate peatänava kohal, koos oma kohvikute ja poodidega. See proto-toomkirik, pühitsetud Maarjale ja Ceciliale, teenis endist Verdeni katoliku diötseesi piiskopikirikuna ning ehitati 12. ja 15. sajandi vahel. Teised tähelepanuväärsed hooned on luterlikud kirikud Püha Johannese (Johanniskirche) ja Püha Andrease (Andreaskirche), samuti raekoda ja Domherrenhaus (toomkiriku kanoonikute maja).
Verden on tuntud ka hobuste võidusõidu ja spordihobuste oksjonite poolest ning seda nimetatakse ka (hobuste) ratsutamislinnaks (Reiterstadt).
Taristu[muuda | muuda lähteteksti]
Verdenist idas on 225 m kõrge raadiosaatja, Sender Verden, mida Deutsche Telekom kasutab peamiselt televisiooni ja mobiiltelefonide ringhäälinguks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.
