Vecrīga
| Riia vanalinn | |
|---|---|
 UNESCO maailmapärand | |
 | |
| Asukoht |
 Läti |
| Tüüp | kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | I, II |
| Viited | 852 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Koordinaadid | 56° 57′ 15″ N, 24° 7′ 0″ E |
| Nimekirja arvatud | 1997 (21. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
Vecrīga (ka Vecpilsēta või Iekšrīga, eestipäraselt Riia vanalinn) on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 0,944 km². Vecrīga asub Daugava kaldal. Asum piirneb lõunas Maskavas forštatega, põhjas ja idas Centrsiga ning läänes ühendavad asumit sillad Ķīpsalaga ja Āgenskalnsiga. Asumis on 3059 elanikku (2010).
Vecrīgat piirab läänest Daugava jõgi, mujalt aga ajalooline vallikraav Linnakanal (Pilsētas kanāls). Jõeäärne ala ulatub 3 meetrit üle merepinna, kõrgeim koht asub Arsenāla iela tänaval ja ulatub 8 meetrit üle merepinna.
Vecrīga ehk Riia vanalinn on linna ajalooline süda. Asum on osaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Riia linna alast. Tulevase Riia kohale tekkis asustus 10. sajandil, mil see muutus osaks Väina liivlaste asualast. 12. sajandil ja linna rajamise ajal paiknes seal kaks küla: üks tolleaegse Riia järve kaldal praeguse Alberti väljaku kohal, teine tolleaegsel Daugava rannal praeguse Peldu tänava kandis. Arheoloogilised leiud viitavad, et lisaks liivlastele on neis elanud ka kuralasi, võndlasi, semgaleid ja slaavlasi. Dokumenteeritult tekkis asustus aastal 1201, mil Riia linn asutati. Vanim osa linnast asub Peetri kiriku, Riia Jaani kiriku ja Püha Jüri kiriku ümbruses, sealt edasi kasvas linn Raeväljaku poole.
1209. aastal ehitati Riia Püha Peetri kirik. 25. juulil 1211 pandi nurgakivi praegusele Riia toomkirikule. Algne toomkirik hävis küll aastal 1215 tules.
13. sajandi esimesel poolel jätkus linnast välja jäävate territooriumide hoonestamine; ehitati Püha Vaimu konvent, 1225. aastal on esimest korda mainitud Riia Püha Jakobi kirikut, Riia toomkirikut ja toomkapiitli hoonet. 1250. aastail asutati tsistertslaste ordu nunnaklooster ja kirik.
14. sajandi algul läks Riia linn ordu võimu alla. 1330. aastal hakati Riia lossi ehitama, loss valmis 1353. aastal, hiljem sai hoone Liivimaa ordu ordumeistri residendiks. 1330. aastatel kujunes Riia Uue turuplatsi läheduses välja ka linna haldus- ja avaliku elu keskus – Raeväljak, mille äärde ehitati uus raekoda ning arvatavasti ka nn Uus maja ehk hilisem Mustpeade maja.
Liivimaa ordu ja Riia linna vahel puhkenud nn Kümneaastase sõja ajal (1481–1491) ründasid 1484. aastal linnaelanikud ordumeistri kantsi Riia lossi. Pärast kuuekuulist piiramisrõngas olemist andis lossi garnison alla ja Riia raad otsustas lossi maha lõhkuda. Liivimaa ordumeistri residents viidi üle Cēsisesse. Ordumeister Walter von Plettenbergi valitsuse ajal Liivimaa ordu ja Riia linna vägede vahelise Neuermühleni lahingu tulemusel, mille võitsid orduväed, ordu ülemvõim Liivimaal taastus. Samuti ehitati Riia loss taas üles.
1537. aastal alustati Riia uue kindlustussüsteemi väljaehitust, mille käigus loodi kuni 11 m kõrgune mullavall ja veetõkked. XIX sajandil kujunes see kindluste süsteem linna arengule suureks takistuseks ja põhjustas hiljem linna kiire laienemise ning tööstuse koondumise uutesse asumitesse.
Rzeczpospolita võimu alla sattumise järel ja katoliku kiriku ülemvõimu taastudes tugevnes Rooma paavstile alluva poola katoliku kiriku mõju. Poola võimude nõudel anti katoliku kogudusele üle seni lätlaste luteri kogudusele kuulunud Riia Püha Jakobi kirik (Svētā Jēkaba katedrāle), mis on praegu Riia peapiiskopkonna katedraaliks.
1783. aastal, pärast Venemaa keisrinna Katariina II alustatud haldusreforme Balti kubermangudes, lammutati Liivimaa kindralkuberneri George Browne'i käsu kohaselt osa Riia lossi ruume, et ehitada Liivimaa kubermanguvalitsuse jaoks avaramad ruumid. Ümber- ja juurdeehitustööd kestsid lossis kogu 19. sajandi jooksul.
Seni müüridest piiratud vanalinn sai ülejäänud linnaga parema ühenduse alles 1857. aastal. Toona arvati Riia Venemaa kindluste nimekirjast välja ja linna kaitsevallid lammutati. Säilinud on Rootsi värav ja Püssirohutorn.
XIX sajandil oli Riia rikas kaubalinn ja laienes kiiresti. Uusi hooneid kerkis ka vanalinna, kuigi põhiline ehitustöö käis Centrsi aladel.
Ajaloolisi vaatamisväärsusi[muuda | muuda lähteteksti]
- Riia loss
- Riia toomkirik
- Riia Püha Peetri kirik
- Liivimaa rüütelkonna hoone
- Riia Kolm venda
- Riia Püha Jakobi kirik (1225), Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna katedraal
- Riia Püha Maria Magdaleena kirik
- Riia Püha Gertrudi kirik
- Riia Mustpeade maja
- Riia Jeesuse kirik, viimane Baltimaade suurim puitehitis
Pikemalt artiklis Riia kirikute loend
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Riia vanalinna koduleht (läti keeles)
- Asum portaalis CitaRiga (läti keeles)