Mine sisu juurde

Riia Jaani kirik

Allikas: Vikipeedia
Riia Jaani kirik
Riik Läti
Asukoht Jaani tänav (Jāņa iela) 7, Riia,
Koordinaadid 56° 56′ 51″ N, 24° 6′ 38″ E
Kaart

Riia Jaani kirik (läti keeles Svētā Jāņa Evaņģēliski luteriskā baznīca) on luteri kirik Lätis Riia vanalinnas aadressil Jaani tänav 7 ja kogudusemaja Skārņu tänav 24. Jaani kirik on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku kirik.

Kirikus peetakse jumalateenistusi pühapäevahommikuti ja kolmapäevaõhtuti.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Riia Jaani kirik (saksa k. Johanniskirche, St. Johannis in Riga) asub algse Riia piiskop Alberti piiskopilinnuse kohal. 1234. aastal võtsid dominiiklased tollal veel väikse kabeli üle ja pühitsesid selle Ristija Johannesele, esimene Püha Johannese kirik ehitati aastatel 1234–1297. Hoonet laiendati 1330. ja 1587. aastal.

Vaade kiriku sissepääsule, Riia linnamüüri väravast
Riia Jaani kiriku portaal

1522. aastal, kui Riia raad gildide toel määras Andreas Knopkeni luterliku usu jutlustajaks Peetri kirikus ja Sylvester Tegetmeyeri pastoriks Jakobi kirikus (ainult toomkapiitlil oli õigus nendesse kirikutesse pastorid määrata), algasid Riias nn "Pildirüüsted" - luterlasted tungisid Riia kirikutesse, mille tagajärjel hävitati katolikukirikute sisustust ja 1523. aastal katoliku koguduselt ära võeti ka Jaani kirik. Reformatsiooniga, 1523. aasta Riia rae otsusega suleti Riia dominiiklaste klooster ja kirik endise Riia piiskopilinnuse asukohas ja "mustad mungad" aeti Riiast välja. Endist dominiiklaste kloostrit ei kasutatud mõnda aega ning kirik muudeti laoks, hiljem laudaks ja sigalaks. 1555. aastast kasutas linn hoonet, linna arsenalina, kuna ühe kloostrihoone kõrval asus kahurivalukoda). Liivi sõjas 1582. aasta märtsis vallutas Poola-Leedu riigi valitseja Stefan Batory Riia vabalinna, taastas Augsburgi usutunnistusega kõik usuvabadused, Riia raad pidi lubama katoliiklastel uuesti jumalateenistusi pidada ja tagastama neile Püha Jakobi kiriku. Luteri kogudus asus Jaani kirikusse ja taastatud kirikus toimus luterliku koguduse esimene jumalateenistus 29. septembril 1582.

Hoonet laiendati 1587. aastal, ehitati uue ja avara renessanssstiilis altariosa, mis valmis kahe aastaga. Altariruumi ehitati ka uus kantsel ja altar ning koguduseruumi uus rõdu. Kirikus oli 1500 istekohta.

Sisevaade

Kirik põles 31. mail 1677 Riia linna suures tulekahjus sarnaselt Riia Püha Peetri kirikuga, kuid kirik taastati 1677–1683 ja hoonele ehitati uus kirikutorn. 1761. aastal renoveeriti kogu hoone täielikult: uus põrand ja pingid, uus orel, samuti kaks orelirõdu ja kaks külgrõdu jne. 1764. aastal ehitati uus kirikutorn, mis sarnanes vanaga: kaheksanurkne ja kellaga. Kirik sai taas kannatada oktoobris 1944, kui kolm otsest suurtükimürsku tabasid tõsiselt Jaani kiriku katust, hõlmates umbes 750 m2 suurust pinda, samuti hävis pool koguduse saalist ja suur osa altarikatusest ning peaaegu kõik altariaknad purunesid. Kirik taastati Läti NSV ajal, aastatel 1957–1959.

Hoone on arhitektuurimälestis, kus on ribilised võlvid ja dekoratiivne läänefrontoon, kolmemahuline altariruum, koguduseruum ise koos müürisammastega on ainult ühemahuline, mis on tüüpiline dominiiklaste nn ait-arhitektuurile. Kirikus on Balti riikide uhkeim võrgusilma kaunistustega võlvitud lagi. Kirikust paremal pool on Riia linnamüüri värav mis viib Jaani hoovi, kus on taastatud osake linnamüürist, mis on enamjaolt hävinud.

1859. aastal oli Riia Jaani kiriku läti koguduse hingekirjas ca 15 000 inimest[1].

Vaade Rootsi valitsusaegsele Riiale (1650): Riia loss, Riia Jakobi kirik, Riia toomkirik, Riia raekoda, Riia Peetri kirik, Riia Jaani kirik
Vaade kirikule, 18. sajand

Riia Jaani kogudus

[muuda | muuda lähteteksti]

Riia Jaani kogudust on teeninud luteriusu vaimulikud:

  • 1582–1587, Auervinus Avest (Auervinus thor Avest), Riia Jaani koguduse pastor[2][3], Rzeczpospolita valitsusajal Riias
  • 1582–1587, Gerhard zum Brook ehk Paludanus (1545–1590[4])
  • 1590–1594, Herbert Ulrich (u 1567−1599), Riia Jaani koguduse pastor[5]
  • 1594–1612, Caspar Timm(e), Riia Jaani koguduse pastor[6]
  • 1612–1616, Andreas Schüring (surn. 1616), Riia Jaani koguduse pastor
  • 1617–1628, Caspar Rigemann (surn. 1629), Riia Jaani koguduse pastor[7]
  • 1628–1643, Gregorius Bauer, Riia Jaani koguduse pastor
  • 1643–1662, Herbert Ulrich, Riia Jaani koguduse pastor
    • 1643–1646, Matthias Reland/Reeland/Rölandt (1599–1657), diakon[8]
    • 1646–1650, Johann Hartmann (surn. 1657), diakon[9]
    • 1657–1662, Bruno Hanenfeldt (1618–1681), diakonpastor
  • 1662–1681, Bruno Hanenfeldt (1618–1681), Riia Jaani koguduse pastor[10][11]
  • 1681–1690, Georg Ulrich, Riia Jaani koguduse pastor[12]
    • 1681–1683, Hermann Zimmermann, Riia Jaani koguduse abiõpetaja
    • 1683, Theodor Friderici (1652–1690), diakonpastor
  • 1690–1708, Liborius Depkin (1652–1708[13]), pastor (Pastor an der St. Johanniskirche)
  • 1709–1710[küsitav][viide?], Anton Gyldenstedt (surn. ~ 1685), Riia Jaani koguduse pastor
    • 1709–1710, Georg Ludovici (1673–1710[14]), adjunktpastor
  • 1710–1724, Nathanael Skodeisky (1697–1769), Riia Jaani koguduse pastor
  • 1724–1750, Caspar Elvers, Riia Jaani koguduse pastor
  • 1750–1758, Rötger Sehdens vanem, Riia Jaani koguduse pastor
    • 1754–1758, Christian Ravensberg (1721–1776[15]), diakonpastor
  • 1758–1776, Christian Ravensberg (1721–1776[16]), pastor
    • 1758–1762, Matthias Holst (1721–1762[17]), diakonpastor
  • 1777–1791, Rötger Sehdens noorem, Riia Jaani koguduse pastor
  • 1792–1806, Johann Precht (1734–1806[18]), Riia Jaani kiriku ülempastor
  • 1806–1822, Paul Tiedemann (Tidemann) (1766–1822[19][20]), pastor primaris
    • 1806–1819, Karl Heinrich Precht (1771–1819[21]), diakonpastor
  • 1822–1846, Johannes Hermann Trey (1794–1849[22][23]), ülempastor Riia konsistooriumiringkonnas
  • 1846–1848, Carl Hieronymus Schirren (1796–1848[24][25]), ülempastor
  • 1846–1849, Heinrich Pehsch (1817–1849[26][27]), ülempastor
  • 1849–1857, Karl Johann Julius Wilhelm Hillner (1813–1868[28]), ülempastor
  • 1857–1900, Theodor Donatus Weyrich (1821–1900[29]), ülempastor (Pastor primas)
  • 1858–1882, Karl Müller (1829–1882[30]) (läti k. Jānis Kārlis Millers), ülempastor
  • 1882–1885, Theophil Gaehtgens (1847–1919[31]), ülempastor
  • 1885–1918, Ernst Ewald Bernewitz (1849–1918[32]), ülempastor Liivimaa konsistooriumiringkonnas
  • 1900–1948, Jānis Meirens (saksa Johannes Meyren[33]) (1868– pärast 1925), I pihtkond (1918–1948), ülempastor
    • 1910–1918, Theodor Praetorius (1878–1945[34])
  • 1918–1933, Alfred Giehm/Gimis (1872–1933), Riia Jaani kiriku ülempastor[35], II pihtkond (1918–1948), ülempastor
  • 1946–1967, Arvīds Rūdolfs Kauliņš (1904–1965[36]), I pihtkond, ülempastor
  • 1943–1944, Arvīds Rūdolfs Kauliņš (1904–1965), II pihtkond, ülempastor
  • 1945–1946, Gustavs Tūrs, II pihtkond, ülempastor
  • 1965–2007, Jānis Liepiņš, ülempastor

Riia eesti kogudus

[muuda | muuda lähteteksti]

1918–1940 tegutses Riia Jakobi eesti kogudus Riias erinevate kirikute juures[37]. 1918. aastal, kui kogudus siirdus Jakobi kirikust vabanenud endisesse vene sõjaväe garnisoni Riia Peeter–Pauluse kirikusse[38][39], mis varem kuulus õigeusklikele ja mis asus Riia vanalinna külje all asuvas garnisonilinnakus ehk Tsitadellis, sai kogudus Peeter–Pauluse nimeliseks. 1913–1919 teenis kogudust Theodor Tallmeister, 1923–1938 Arnold Häusler 1938–1940 oli eesti Peeter–Pauluse koguduse kirikuõpetaja Otmar Pello. Peeter–Pauluse kirik võeti koguduselt ära seoses nõukogude sõjaväebaasi tulekuga 1939. aasta sügisel. Aastatel 1941–1944 ja 1959–1986 teenis eesti kogudust Edgars Jundzis. Lisaks teenis aastatel 1947–1958 kogudust jutlustajana Jüri Muul (ka Juris Muuls, 1899–1976).

1940. aastate teisest poolest kasutab eesti kogudus Jaani kirikut.[40] Kogudus taasalustas tegevust jumalateenistusega 29. oktoobril 1989. aastal. Riia eesti Peeter–Pauli koguduse (läti k. Rīgas igauņu Pētera-Pāvila evaņģēliski luteriskā draudze) hooldajaõpetaja oli aastatel 1989–2020 Valdek Johanson. 2022. aastast teenib Riia eestlasi Valga Peetri-Luke koguduse õpetaja Margus Suvi.[41]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 480
  2. ↑ Rīgas Jāņa draudzes mācītāji, iepriekseja.janabaznica.lv
  3. ↑ Rīgas Jāņa draudzes mācītāji, www.janabaznica.lv
  4. ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 62
  5. ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 74-75
  6. ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 70
  7. ↑ Carl Eduard Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland, 4. Heft, Lebensnachrichten von den livländischen Predigern mit litterärischen Nachweisen, 3. Theil, Q-Z, Mitau 1852, S. 17
  8. ↑ Carl Eduard Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852), seite 11
  9. ↑ H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 92
  10. ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 97
  11. ↑ Hanenfeld/Hanefeld, Bruno (1618-1681) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  12. ↑ Ulrici / Ulrich, Georg (1631-1691) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  13. ↑ Depkin, Liborius (1652-1708) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  14. ↑ Ludovici (Ludwig), Georg (1673-1710) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  15. ↑ Ravensberg, Christian (1721-1776) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  16. ↑ Ravensberg, Christian (1721-1776) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  17. ↑ Holst, Matthias (1721-1762) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  18. ↑ Precht, Johann (1734-1806) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  19. ↑ Tiedemann, Paul (1766-1822) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  20. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, Nachdr. zu Riga 1881–1884, seite 88-90
  21. ↑ Precht, Karl Heinrich (1771-1819) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  22. ↑ Trey (Treu), Johannes Hermann* (1794-1849) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  23. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, seite 156-159
  24. ↑ Schirren, Carl Hieronymus (1796-1848) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  25. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, seite 153-156
  26. ↑ Pehsch, Heinrich* Gottlieb (1817-1849) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  27. ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, seite 164-166
  28. ↑ Hillner, Karl Johann Julius Wilhelm* (1813-1868) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  29. ↑ Weyrich, Theodor Donatus (1821-1900) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  30. ↑ Arend von Berkholz, Album fratrum Rigensium (1823–1910) Ein Beitrag zur Baltischen Personenkunde, Riga. Druck von W. F. Häcker. 1910, seite 90
  31. ↑ Gaehtgens, Theophil (1847-1919) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  32. ↑ Bernewitz, Ernst* Ewald (1849-1918) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  33. ↑ Meyren/Meirens, Johannes/Janis (1868-) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  34. ↑ Praetorius, Theodor* Alexander (1878-1945) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  35. ↑ Giehm/Gimis, Bernhard Alfred* Theophil veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  36. ↑ Arvīds Kauliņš, timenote.info
  37. ↑ Leili Utno, Riia eestlaste usulisest tegevusest möödanikus ja tänapäeval, Välis-Eesti : Välis-Eesti Ühingu ajakiri, nr. 1, juuni 2024
  38. ↑ Kuidas said Riia eestlased omale Peeter-Pauli kiriku., Eesti Kirik (1923-1940), nr. 13, 23 märts 1933
  39. ↑ Riia Peetri ja Pauli kirik, endine Vene katedraal, on antud kubermangu haldusest Riia eesti luteri koguduse kasutusse, www.la.lv, 29. mail 1918
  40. ↑ Valdek Johanson, Eestikeelne kogudusetöö Riias, Ette kantud Riia Jaani kirikus 09.09.2023
  41. ↑ Riia eesti kogukond pidas kogudusepäeva, Eesti Kirik, Number: 13. september 2023 Nr 33/34

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riia_Jaani_kirik&oldid=7104273"