Āgenskalns

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Āgenskalnsi asendikaart

Āgenskalns on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna ja ühtlasi ka Kurzeme rajooni osa pindalaga 4,613 km². Asub Zasulauksist ja Pleskodālest idas ning Torņakalnsist läänes, Daugava jõe vasakul kaldal. 28 741 elanikku (2010).

Āgenskalnsi asumile on 17. sajandil nime andnud Švarcmuiža mõis, mida omal ajal kutsuti omanik Heinrich von Hageni järgi Hagenshof. Aastal 1785 liideti piirkond Riia linnaga. Sellest kujunes algul suvilate ja suvemõisade piirkond (nt asusid seal Hartmanni, Hamanni ja Hay suvemõisad). Samuti paiknevad asumis Āgenskalnsi kirikumõisa hooned, mis on Riias ainulaadsed, kuna teiste kirikumõisade hooned pole linnas säilinud.

Üks esimesi piirkonda kuulunud maju oli Vjazmast pärit vene kaupmehe Simon Leluhhini maja. Toona ostis Leluhhin Abraham Kunzelt punsli õli retsepti ja hakkas seda tööstuslikult tootma (vabriku hooned asusid Daugava jõe ääres). Suurem areng algas aga 19. sajandil pärast 1812. aasta isamaasõda. Asumisse kerkisid turg ja kirik (praegune turuhoone on küll aastast 1911). Aastani 1885 asus Āgenskalnsis Riia garnisoni suvine harjutusväljak. Asumi territooriumil on märkimisväärselt palju 19. sajandil püstitatud puidust maju.

Aastal 1910 püstitati asumisse haigla. Aastail 19231924 rajati asumisse trammiliin, mis lõppes Mārupīte oja lähedal endise veski kandis. Lisaks oja kaldal asuvale Arkaadia pargile asub Āgenskalnsis veel Daugava lähistele rajatud Uzvarase ehk Võidu park, mis märgib lätlaste võitu Pavel Bermondt-Avalovi üle. Asumis on veel vana Riia teletorn.

Pärast Teist maailmasõda püstitati asumisse esimene suurem sõjajärgne elamute piirkond "Āgenskalna priedes".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]