Maskavas forštate

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Maskavas forštate
Maskavas forštate asendikaart

Maskavas forštate (eesti keeles 'Moskva eeslinn'), slängis ka Maskačka, on asum Lätis, Riia linna Latgale eeslinna osa pindalaga 7,594 km². Asub Daugava paremal kaldal, Ķengaragsist loodes ja Dārzciemsist edelas Salase asumi vastas. 32 714 elanikku (2010).

Maskavas forštate on üldiselt madal Daugava-äärne ala. Kõrgemad alad asuvad raudtee ääres, ulatudes 11 meetrit üle merepinna. Asumi kõrgeim koht asub Ivana kalmistul (seda eraldab Dārzciemsi Matīsa kalmistust raudtee), ulatudes 18 meetrit üle merepinna.

Maskavas forštate on üks vanemaid Riia eeslinnu. Ala oli asustatud juba aastal 1342. Toona kandis piirkond nime Lastadija, asumi nimi tuli saksa keele sõnast die Last ehk 'last'. Asum oli üks tähtsamaid laevade lossimise ja lastimise kohti Riia all. Lisaks sadamale asus aastal 1442 asumi aladel ka ettevõtteid – valmistati kuule ja töödeldi puitu.

Üheks olulisemaks sündmuseks asumi ajaloos oli Daugava üleujutuste tõkestamiseks mõeldud tammi valmimine aastal 1650. Tamm võeti ruttu liiklusteena kasutusele ja see pani aluse asumi tähtsaimale tänavale, milleks on Maskavas iela. Aastal 1642 tekkis praeguse Läti Teaduste Akadeemia kõrghoone kohale vene turg. Seal käidi kauplemas Pihkvast ja Novgorodist, turgu kutsuti ka Sarkanais kalniņš.

Aastal 1676 avati asumis läti lastele algkool (tegutses kuni XX sajandini). Toona hakati ka Riia kindlustusvööndit moderniseerima. Uus vallikraav, mida nimetati töid juhatanud inseneri järgi Rodenburgi kraaviks, jäi asumi maastikku ilmestama kuni aastani 1875. Toona oli juba kasutusel ka asumi praegune nimi, lisaks kasutati veel nime Maskavas priekšpilsētā. Ametlikult võeti praegune nimi kasutusele siiski aastal 1784, mil Riia eeslinnad jagati kolmeks administratiivüksuseks.

Asumi territooriumil asus ka mitu mõisat. Neist olulisemad olid Hintze mõis, Kojusala mõis ja Lübecki mõis. Kojusala mõisa juurde tekkis Riia vanuselt teine park – 1,5 hektarit suur Kojusalas dārzs.

XVIII sajandi lõpus kerkis piirkonda palju puidust elamuid. Sinna kolis arvukalt venelasi, Latgale päritolu rahvast, poolakaid, leedulasi. Aastal 1874 hakkas Maskavas ielal käima konka, aga aastast 1901 tramm.

Hiljemalt aastal 1760 rajati asumisse Grebenščikovi vanausuliste palvemaja. Tegemist on vanima järjepidevalt tegutsenud vanausuliste kogudusega maailmas, ka on sealne kogudus Euroopa suurim vanausuliste kogudus. Koguduse palvemaja asub aadressil Krasta iela 73. Praegune hoone on püstitatud pärast aastat 1812, mil vana puidust palvemaja lähenevate Prantsuse vägede kartuses maha põletati. Koguduse palvemaja kullatud kuppel on vanausuliste pühakodade seas ainulaadne. Kogudus on üks suuremaid maaomanikke Läti vabariigis.

Riia keskturg

Maskavas forštate luteri kirik (Riia Jeesuse kirik) on puidust klassitsistlik hoone. Tegemist on suurima puidust hoonega Lätis. Lisaks vanausuliste ja luterlaste kogudusele on asum traditsiooniliselt olnud veel paljude konfessioonide kooskäimise paigaks. Aastal 1818 ehitati asumisse õigeusu kirik, aastal 1871 sünagoog, aastal 1892 katoliku kirik, aastal 1926 aga õigeusu katedraal. Aastal 2008 lisas oma pühakoja veel Armeenia Apostlik Kirik. Teise maailmasõja ajal oli asumis juudi geto, kus holokausti tõttu hukati üle 30 000 inimese (hukkamispaigaks oli Rumbula mets).

XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses projekteerisid arhitektid Daugava äärde ladude piirkonna, mida kutsuti Sarkanie spīķeri ehk 'punased laod'; nende ehitamisel kasutati ohtralt punaseid telliseid. Nende juurde tekkis aastal 1909 Riia keskturg, mille peahoone valmis aastal 1924. Omal ajal oli see suurim turg Euroopas. Turu peahoone ehitamisel kasutati ära Esimese maailmasõja ajal Saksamaa vägede rajatud tsepeliinide angaarid. Turu ala on UNESCO maailmapärandi nimistus.

Aastal 1908 rajati endise kalmistu kohale 3,6 hektari suurune park Miera dārzs. Pargi projekteeris Georg Kuphaldt. XX sajandi algul rajas tema õpilane Andrejs Zeidaks parki lava. Andrejs Zeidaks projekteeris ka aastal 1937 valminud pargi Maskavas dārzs.

Nõukogude võimu ajal rajati üle Daugava sild Salase asumisse ja edasi Bišumuiža suunas. Ka valmis stalinistliku stiili majesteetlikuim esindaja Riias – Läti Teaduste Akadeemia kõrghoone. Aastal 1960 rajati õigeusu kiriku juurde 4,73 hektari suurune park Klusais dārzs, aga aastal 1963 tehti pargiks vana juudi kalmistu.

Piirkonda jäävad ka Riia keskraudteejaam ja Riia rahvusvaheline autobussijaam.

Asumis on sündinud Vera Muhhina ja Irina Odojevtseva.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]