Peajalgsed
| Peajalgsed | |
|---|---|
 Peajalgseid Ernst Haeckeli raamatust "Kunstformen der Natur", 1904 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Limused Mollusca |
| Klass |
Peajalgsed Cephalopoda |
Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.
Peajalgsete keha koosneb peast ja kereosast. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgseil on suhteliselt suur aju ja keerukas närvisüsteem. Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgseil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi. Maitset tunnevad nad kombitsatega. Toituvad peamiselt kaladest. Peajalgseil on tumedat pigmenti tootev tindinääre, mille juha avaneb tagasoolde. Veri sisaldab vaseühendeid, mistõttu värvub õhu käes siniseks. Hingamiselunditeks on üks paar mantliõõnes paiknevad lõpuseid. Peale seepiate on tuntud peajalgsed ka kalmaarilised (Teuthida) ja kaheksahaarmelised (Octopoda), kellest mõni liik on väga mürgine.
Laevukesed (Nautiloidea) on väikesed Kagu-Aasia meredes mitmesaja meetri sügavusel elavad loomad. Neist teatakse suhteliselt vähe. Nende esivanemad elasid meredes juba väga ammu, sadu miljoneid aastaid tagasi. Ka Eesti maapõues on rohkesti nende kivistisi, mida võib tihti leida Põhja-Eesti paekalda jalamilt. Nende keha asub koja viimases kambris. Ülejäänud kambrid on täidetud gaasiga, mis töötab hüdrostaatilise aparaadina. Tänini on teadaolevalt säilinud kõigest kuus liiki, neist tuntuim on harilik laevuke (Nautilus pompilius).
Peajalgseid on tänapäeval ligikaudu 800 liiki. Fossiilseid peajalgseid on teada umbes 10 tuhat liiki.
Eesti vetes peajalgseid ei ela.
