Võrgukaamera

Allikas: Vikipeedia

Võrgukaamera (ka IP kaamera või internetikaamera, inglise keeles IP camera või network camera) on eraldiseisev võrguseade, mis edastab videopildi võrguühenduse kaudu, kasutades internetiprotokolli.

Tänapäeval on võrgukaamerast saanud asendamatu videojälgimissüsteemi vahend, mis võimaldab liikuvat videopilti reaalajas jälgida ning salvestada. Võrgukaamerale ligipääsemiseks puuduvad geograafilised piirangud, vajalik on internetiühendus ja elektrienergia.

Võrgukaamera D-Link DCS-2120

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1996. aastal tutvustas Axis Communications esimest võrgukaamerat Axis Neteye 200.[1] Selle võrgukaamera arendasid välja Martin Gren ja Carl-Axel Alm.[1] Axis Neteye 200 võimaldab otseühendust tavalise veebilehitsejaga ning videopilt tekitatakse JPEG pildi uuendamisega.[2]

IP süsteemide arenguga on suures osas välja vahetatud analoogsüsteemid, sest digitaalsed IP süsteemide lahendused lubavad edastada suuremaid andmemahte ja võimaldada kõrgema kvaliteediga pilti. IP kaamerate lahutusvõime on sõltuvalt tootest vahemikus 0,3 kuni 29 megapikslit.[3]

Võrgukaameraid on toodetud töötamiseks erinevatesse keskkondadesse, näiteks 360-kraadise vaatenurgaga IP kaamera Evolution EXD on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikes keskkondades ja on võimalik töötama ka karmides ning ohtlikes keskkonnatingimustes.[4]

Tänapäeval kasutavad IP videovalvet riiklikud asutused (maanteeamet, linnad, politsei- ja piirivalveamet, jne), eraettevõtted, turvafirmad (G4S, SECURITAS, jt), ja eraisikud.[5]

Võrgukaamera Foscam FI8908W kasutajaliides

Täpsemalt võrgukaamerast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrgukaamera põhilised komponendid on objektiiv, pildisensor, protsessor ja mälu. Protsessorit kasutatakse pilditöötluseks, andmete pakkimiseks, videoanalüüsiks ja kaamera funktsioonide täitmiseks. Mälu kasutatakse, et talletada võrgukaamera püsivara.[6] Võrgukaamera püsivaras on kaamera tarkvara ning seda ei pea eraldi paigaldama.

Nagu igal arvutil on ka igal IP kaameral on oma unikaalne IP-aadress.[6] Tavaliselt ühendatakse IP kaamera kohtvõrku jagava ruuteriga, mis annab kaamerale IP aadressi. Võrgukaamera oma IP-aadressi kirjutades, näiteks veebilehitseja aadressireale on kohtvõrgus võimalik kaamerat seadistada ja jälgida videopilti. Võrgukaamera pilt võidakse kokku pakkida MJPEG, MPEG-4 või H.264 videokoodekiks, et seda signaali edastada kasutatakse internetiprotokolli.[6]

Kaamerale lisatud alarmsisendiks võivad olla nii kõikvõimalikud välised turvaseadmed (liikumisandurid, uste magnetkontaktid) kui ka kaamerasse sisseehitatud pildi liikumisanalüsaator.[7] Kaamera oskab taolistest alarmsisenditest tulnud häirete korral teavitada kasutajat, saates e-kirja või laadides alarmi käivitumisega seotud videopildi automaatselt kasutaja postkasti või failivahetusserverisse (FTP-serverisse).[7]

Üldiselt on võrgukaamera kohtvõrgus koheselt töötav, kuid et kaamera pilti jälgida ka väljaspool kohtvõrku, tuleb teha rohkem seadistusi. Eksisteerivad ka isehäälestuvad (inglise keeles Plug & Play) võrgukaamerad, mille seadistamine on märksa kasutajasõbralikum. Erinevalt enamusest IP kaameratest ei ole neil vaja: staatilist IP-aadressi, DDNS serverit, portide suunamist, tulemüüri seadistuste muutmist jne.[8]

Eripäraseks muudab selle kaamera siiski kaamera kaugjuhtimisvõimalus. See, mis seni on olnud tunduvalt kallimate ja professionaalsemate kaamerate pärusmaa, on nüüd kasutatav ka IP kaameras.[7] Lisaks pöördkaamerate kontrollitav vaateväli on laia ulatusega, mis võimaldab ühe kaameraga suurt ala jälgida, näiteks kaameral ADS-445 SwannEye on vaateväli 350° horisontaal- ning 100° vertikaaltasapinnas.[9]

Tänu võrgukaamera universaalsusele on kasutatav väga laialdaselt – alates kontorite, kaupluste ja kodude valvest kuni tootmisliinidel ning töökodades toimuva jälgimiseks ja miks mitte ka kergelt teisaldatavana lühiajaliste presentatsioonide ja väljapanekute reaalajas edastamiseks.[7]

IP kuppelkaamera välistingimustes

Põhilised tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eksisteerib mitmeid erinevaid võrgukaamerate tüüpe, kuid peamised tüüpide jagunemised on:

  • sise- ja välistingimustesse
  • traadiga ja traadita (WiFi või mobiilne internet) ühendus
  • statsionaarsed (fikseeritud vaatenurgaga) ja liigutavad PTZ kaamerad (inglise keeles Pan–Tilt–Zoom camera ehk pööra-kalluta-suumi kaamerad)

Eelised [10][muuda | redigeeri lähteteksti]

Puudused [10][muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Axis Communications - History. Axis Communications. Kasutatud 8.12.2013.
  2. AXIS NetEye ™ 200. Axis Communications. (PDF) Kasutatud 8.12.2013.
  3. Avigilon Launches Powerful 29 MP HD Surveillance Camera. 19.09.2011. Avigilon Corporate. Kasutatud 8.12.2013.
  4. Estfilm - IP Videovalvesüsteemid. Estfilm Production. Kasutatud 8.12.2013.
  5. Oncam Grandeye Launches the World’s First ExD-Certified 360-Degree Surveillance Camera Range. Oncam Grandeye. Kasutatud 8.12.2013.
  6. 6,0 6,1 6,2 Axis Communications - What is a network camera?. Axis Communications. Kasutatud 8.12.2013.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Veebikaamera täidab edukalt ka turvakaamera ülesandeid. 28.10.2004. Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal. Kasutatud 9.12.2013.
  8. Plug & Play IP kaamerad. Kocom Baltic. Kasutatud 8.12.2013.
  9. ADS-445 SwannEye HD Pan & Tilt All-in-One IP Network Camera. Swann Communications. Kasutatud 9.12.2013.
  10. 10,0 10,1 Advantages and disadvantages of IP cameras. lazko.hubpages.com. Kasutatud 8.12.2013.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]