Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (lühend: VRKS) on Eesti Vabariigi seadus, mis reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, rahvusvahelist kaitset taotleva välismaalase ja rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase õiguslikku seisundit ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikke aluseid. Seadus lähtub välislepingutest sh ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist ja ÜRO pagulasseisundi konventsioonist ning Euroopa Liidu õigusaktidest. Pagulaste seadus võeti vastu konventsiooni ratifitseerimisega samal aastal st 1997. Peale 2014. aastal Euroopa Liiduga liitumist, kui Eesti õigusruumi osaks sai EL rahvusvaehlise kaitse õigustik, siis oli vajalik ka pagulaste seaduse muutmine, mille tulemusel võeti 14. detsembril 2005. aastal vastu VRKS, mis jõustus 01.07.2006.

Rahvusvahelise kaitse vormid

Pagulane ja pagulasseisund

Pagulasseisund on pagulasena tunnustatud välismaalasele antud deklaratiivne staatus. Pagulasena tunnustatakse välismaalast, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. Eestis antakse pagulase staatusega inimesele tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 3 aastat. Elamsiluba saab 3 aasta kaupa pikendada kui asjaolud ei ole muutunud.

Täiendav kaitse ja täiendava kaitse seisund

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema kui tsiviilisiku elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise relvakonflikti tõttu. Täiendava kaitse staatusega inimesele antakse tähtajaline elamisluba 1 aastaks. Elamisluba saab 2 aasta kaupa pikendada kui asjaolud ei ole muutunud.

Ajutine kaitse

Ajutise kaitse saaja on välismaalane, kes on olnud sunnitud oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on sealt evakueeritud ning kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda. Ajutist kaitset on võimalik anda väga erandlikus olukorras massilise sisserände korral, kui on oht, et rahvusvahelise kaitse süsteem ei suuda nimetatud sisserännet menetleda. Ajutise kaitse rakendamise otsustab Euroopa Liidu Nõukogu ja Vabariigi Valitsus. Ajutise kaitse rakendamise korral antakse inimesele tähtajaline elamisluba kehtivusajaga 1 aasta. Euroopa Liidu Nõukogu otsusel on võimalik seda pikendada 6 kuu kaupa kuni 1 aastaks.

Rahvusvahelise kaitse taotluste menetlus

Eestis rahvusvahelise kaitse saamiseks peab kaitset vajav inimene esitama rahvusvahelise kaitse ja elamisloa taotluse. Taotlusi võtab vastu, registreerib ja vaatab läbi ning kaitse andmise üle otsustab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Erandliku ajutise kaitse puhul, mida ei ole kunagi Euroopa Liidus rakendadud, teeb ajutise kaitse vajaduse olukorra otsuse Euroopa Liidu Nõukogu ja ajutist kaitset vajava välismaalase vastuvõtmise üle otsustab Vabariigi Valitsus.

Peale taotluse vastu võtmist ja registreerimist tutvustatakse taotlejale tema õigusi ja kohustusi Eestis viibides, võetakse taotleja sõrmejäljed, tehakse pilt ja võetakse hoiule kõik asjasse puutuva dokumendid, mis võivad taotleja tagakisukartust põhistada. Kõikide taotlejate puhul kontrollitakse põhjalikult võimalikku julgeolekuriski või ohtu avalikule korrale. Kõikide taotlejatega korraldatakse põhjalik vestlus, mille käigus taotleja saab üksikasjalikult selgitada kõiki põgenemise, tagakiusamise ja muu ohu asjaolusid. Kuna taotlejad põgenevad reeglina sõjakoldest või muust eluohtlikust olukorrast ja objektiivsed võimalused kõiki asjaolusid tõendada puuduvad, siis on rahvusvahelise õiguse kohaselt taotleja põhjendamise koormus jagatud menetlejaga. Muuhulgas analüüsivad PPA ametnikud taotleja koduriigi julgeoleku ja poliitilist ning õiguskaitse alast olukorda, ning teevad igal üksikul juhul individuaalselt kindlaks, kas taotleja satuks kodumaale tagasi pöördumise korral tagakiusamise ohvriks.

Rahvusvahelise kaitse andmise alused

Politsei- ja Piirivalveamet võtab tagakiusamise ja ohu kartuse hindamisel arvesse kõiki inimesega seotud individuaalseid asjaolusid ja taotleja päritoluriigi olukorda sh kas riigis on aktiivne relvakonflikt, sõjaseisukord, muu tõsine oht langeda vägivalla ohvriks ja poliitilist olukorda - valitsevat rassilist, usulist ja rahvuse käsitust ning poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel vahe tegemist, mille tagajärjeks võib olla tagakiusamine. Tagakiusamise ja tõsise ohu kartus võib põhineda ka nendel sündmustel, mis on leidnud taotleja päritoluriigis aset pärast taotleja sealt lahkumist.

Rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldatakse, kui inimese puhul on kõik pagulasseisund või täiendava kaitse seisund kriteeriumid täidetud ning ei esine kaitse andmist välistavaid asjaolusid.

Rahvusvahelise kaitse saajale antakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel tähtajaline elamisluba - pagulasele kolmeks aastaks, täiendava kaitse saajale üheks aastaks. Elamisluba võidakse pikendada, kui kaitse saaja seda taotleb ja asjaolud, mis tingisid elamisloa andmise, ei ole ära langenud ning ei ole alust elamisluba kehtetuks tunnistada.

Rahvusvahelise kaitse andmist välistavad asjaolud

Välismaalasele ei anta pagulasstaatust, kui

1. teda kaitseb või abistab ÜRO asutus või allasutus, välja arvatud pagulaste ülemkomissar;
2. ta on juba Eesti alaline elanik;
3. on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud rahu- või inimsusvastase või sõjakuriteo;
4. on põhjendatud alus arvata, et ta on enne Eestisse saabumist väljaspool Eestit toime pannud raske kuriteo;
5. on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo.

Välismaalast ei tunnustata täiendava kaitse saajana, kui

1. on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud rahu- või inimsusvastase või sõjakuriteo;
2. on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud raske kuriteo;
3. on põhjendatud alus arvata, et ta on süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus oleva teo toimepanemises;
4. on põhjendatud alus arvata, et ta võib ohustada avalikku korda või Eesti riigi julgeolekut;
5. ta on päritoluriigist lahkunud põhjusel, et ta on toime pannud teo, mille eest on ette nähtud vangistus.

Välismaalasele ei anta trahvusvahelist kaitset kui tema taotlus ei ole põhjendatud.

Kaitseseisundi lõppemine ja kehtetuks tunnistamine

Pagulasseisund lõpeb, kui:

1. välismaalane on vabatahtlikult võtnud uuesti vastu oma kodakondsusjärgse riigi kaitse;
2. välismaalane taotleb varem kaotatud kodakondsuse taastamist;
3. välismaalane taotleb mõne muu riigi kui Eesti kodakondsust ja saab sellelt riigilt kaitse;
4. välismaalane pöördub vabatahtlikult tagasi päritoluriiki;
5. ei esine enam pagulasena tunnustamise asjaolusid;
6. välismaalane keeldub pöördumast tagasi päritoluriiki, kuigi teda ei ähvarda enam tagakiusamine.

Täiendava kaitse seisund lõpeb, kui ei esine enam täiendava kaitse aluseks olevaid asjaolusid või asjaolud on muutunud niivõrd, et isik ei vaja enam kaitset.

Pagulasseisundi või täiendava kaitse võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb kaitse andmist välistav asjaolu; on põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks riigi julgeolekule; välismaalane on süüdi mõistetud esimese astme kuriteos; või on välismaalane teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid või andnud ebaõigeid seletusi või on jätnud esitamata andmeid, mis olid tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulise tähtsusega.

Kaitse saajat ei tohi saata Eestist välja ega tagasi riiki, kus tema elu või vabadus on ohus, välja arvatud juhul, kui on põhjendatud alus pidada isikut ohtlikuks riigi julgeolekule või kui ta on kohtuotsusega süüdi mõistetud esimese astme kuriteos ja kujutab seetõttu endiselt ohtu Eesti ühiskonnale.

Rahvusvahelise kaitse saaja õigused ja kohustused

Rahvusvahelise kaitse saaja on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti seadusi, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel rahvusvahelise kaitse saajal on kohustus osaleda kaitse saajatele korraldatavas eesti keele õppes, kusjuures isikult võib keeleõppe osutamiseks kuluva summa tagasi nõuda, kui ta ei omanda seaduses ette antud tähtaegadeks nõutavat keeleoskustaset. Kaitse saaja on kohustatud osalema kohanemisprogrammis, kui Politsei- ja Piirivalveamet on ta sinna suunanud ja kasutama rahvusvahelise kaitse saaja tugiisiku teenust, kui see on talle määratud.

Rahvusvahelise kaitse saajal on õigus

• saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi võrdselt Eesti elanikega
• saada haridust (koolikohustusega lapsed)
• töötada seadustes sätestatud alustel ja korras

Rahvusvahelise kaitse saajale kehtib perekonnaliikmetega taasühinemise õigus. Kui välismaalase perekonnaliige vajab rahvusvahelist kaitset, antakse talle rahvusvaheline kaitse samal alusel ja sama kehtivusajaga kui tema varem saabunud pereliikmele. Rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikmeks on tema abikaasa, tema ja tema abikaasa lapsed ja tema või tema abikaasa ülalpidamisel olev vanem või vanavanem, kui päritoluriigis puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus. Lisaks kehtib tingimus, et perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana ainult juhul, kui perekond oli olemas päritoluriigis, sealhulgas kui abielu oli sõlmitud enne Eestisse saabumist.

Allikad

• Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, Riigi Teataja, vaadatud 05.01.2019
  
• ÜRO Pagulasseisundi konventsiooni eestikeelne tekst, Riigi Teataja, vaadatud 05.01.2019
  
• ÜRO Pagulasseisundi konventsiooniga ühinemise seadus, vaadatud 05.01.2019
  
• Inimõiguste ülddeklaratsiooni eestikeelne tekst, vaadatud 05.01.2019