Vääritud tõprad
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2017) |
| Inglourious Basterds | |
|---|---|
 | |
| Žanr | põnevik |
| Režissöör | Quentin Tarantino |
| Stsenarist | Quentin Tarantino |
| Peaosades |
Christoph Waltz Mélanie Laurent Brad Pitt Michael Fassbender |
| Produtsent | Lawrence Bender |
| Filmistuudio |
The Weinstein Company Universal Pictures |
| Aasta | 2009 |
| Kestus | 153 minutit |
| Riik | Ameerika Ühendriigid, Saksamaa |
| Keel |
inglise prantsuse saksa itaalia |
| Ametlik veebileht | |
| IMDb profiil | |
| Filmiveebi sissekanne | |
"Vääritud tõprad" (originaalpealkiri Inglourious Basterds) on 2009. aastal valminud sõjafilm, mille stsenarist ja režissöör on Quentin Tarantino.
Filmi võtted toimusid muu hulgas Saksamaal ja Prantsusmaal[1] alates oktoobrist 2008.[2] Pealkiri on valitud itaalia filmirežissööri Enzo G. Castellari 1978. aasta filmi "Quel maledetto treno blindato" (inglise keeles "The Inglorious Bastards") järgi.
Süžee[muuda | muuda lähteteksti]
Film on pseudoajalooline käsitlus Teise maailmasõja sündmustest. Tegevus toimub põhiosas 1944. aasta juunis pärast Normandia dessanti, kuid enne Pariisi vabastamist.
Filmis on kaks paralleelset lugu, mis alles lõpus kokku saavad. Üht liini veab juutidest moodustatud Ameerika relvajõudude Euroopasse saadetud kättemaksurühma "Tõprad" (Basterds) tegevus (natside tapmine) Aldo Raine (Brad Pitt) juhtimisel. Teine liin keerleb Shosanna Dreyfusi (Mélanie Laurent) ümber, kes on ainus ellujäänud liige perekonnast, kelle oli tapnud SS-i ooberst (kolonel) Hans Landa (Christoph Waltz) hüüdnimega Juudikütt. Kui Pariisis koguneb Saksamaa poliitiline ja sõjaline juhtkond eesotsas Adolf Hitleri, Hermann Göringi, Joseph Goebbelsi ja Martin Bormanniga filmi "Stolz der Nation" ("Riigi uhkus")[3] esilinastusele, mis käsitleb Itaalias 300 ameerika sõdurit tapnud saksa snaipri Fredrick Zolleri (Daniel Brühl) saavutusi, on kättemaksurühmitusel saabunud aeg lõpetada natside ladviku elu ning juuditaril täita kaua küpsenud soov kätte maksta. Seejuures tegutsevad mõlemad iseseisvalt, teiste tegevusest teadmata. Shosannal õnnestub kino süüdata, kino põleb maha ning Saksamaa juhtkond tapetakse.
Näitlejad[muuda | muuda lähteteksti]
- Christoph Waltz – kolonel Hans Landa
- Mélanie Laurent – Shosanna Dreyfus
- Brad Pitt – Aldo Raine
- Diane Kruger – Bridget Von Hammersmark
- Eli Roth – seersant Donny Donowitz
- Michael Fassbender – leitnant Archie Hicox
- Daniel Brühl – reamees Fredrick Zoller
- Til Schweiger – seersant Hugo Stiglitz
- Gedeon Burkhard – nooremseersant Wilhelm Wicki
- Jacky Ido – Marcel
- B.J. Novak – kapral Smithson Utivich
- Omar Doom – kapral Omar Ulmer
- August Diehl – major Dieter Hellstrom
- Denis Menochet – Perrier LaPadite
- Martin Wuttke – Adolf Hitler
- Sylvester Groth – Joseph Goebbels
- Mike Myers – kindral Ed Fenech
- Julie Dreyfus – Francesca Mondino
- Richard Sammel – seersant Rachtman
- Alexander Fehling – vanemveebel Wilhelm
- Rod Taylor – Winston Churchill
Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Daniel Mendelsohn kritiseeris enne esmailmumist filmi ajakirjas Newsweek selle eest, et Tarantino oli tema arvates teinud juutidest natsid: kui omal ajal panid natsid toime metsikusi, siis filmis teevad sama juudid.[4] Kaarel Kressa kirjutas Eesti Päevalehes, et film "astub sinna, kuhu vähesed seni on julgenud, kujutades Teist maailmasõda musta huumori võtmes", ning lisas, et see "on aupaklik möödunud aastakümnete B-filmide pärandi suhtes, kuid täiesti lugupidamatu selles osas, mis puudutab poliitilist korrektsust või filmimaailma kirjutamata reegleid".[5]
Seosed tegelikkusega[muuda | muuda lähteteksti]
Filmi keskmes oleva juutidest koosneva eriüksuse prototüüpideks peetakse Briti armee koosseisu kuulunud juutide brigaadi, kes sõja ajal ja ka pärast seda pidas inimjahti karistusest pääsenud natsidele. Väidetavalt tapsid kättemaksurühmad aastatel 1944–1960 ligi 1500 natsidest sõjakurjategijat. Mõrvamiseks kasutati mitmesuguseid võtteid: lavastati enesetappe, visati granaate rahulikeks pereinimesteks hakanud natside kodudesse, korraldati ülespoomisi jne. Pikemalt kirjutab juudi kättemaksurühmadest Morris Beckman raamatus "The Jewish Brigade". Taoline kättemaksurühm olevat väidetavalt tapnud 1960. aastal kunagise Jägala töölaagri ülema Aleksander Laagi.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Tarantino Wrapping Inglourious Basterds for Cannes Finish". Variety, 20.01.2009
- ↑ "IGN: Inglorious Basterds Begins. Principal photography commences on Tarantino's WWII film.". IGN.com veebileht, 14.10.2008
- ↑ "Stolz der Nation". The Quentin Tarantino Archives
- ↑ Daniel Mendelsohn "‘Inglourious Basterds’: When Jews Attack". Newsweek, 14.08.2009
- ↑ Kaarel Kressa "Quentin Tarantino eluaeg vastuvoolu". Eesti Päevaleht, 15.08.2009
- ↑ "Tarantino uue filmi kangelaste viimaseks ohvriks päriselus oli eestlasest natsiroimar". Eesti Ekspress, 17.08.2009
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jonathan Freedland "Revenge". The Guardian, 26.07.2008
- Guy Walters "Deadly Jewish revenge: the real Basterds who killed Nazis". The Sunday Times, Times Online, 26.07.2009
- Kevin Maher "Tarantino: happy and inglourious – 'I don’t take it too seriously,’ says Quentin Tarantino of critical attacks on his latest movie, Inglourious Basterds". The Times, Times Online, 14.08.2009
- Peter Bradshaw "Inglorious Basterds". The Guardian, 19.08.2009
- Wendy Ide "Quentin Tarantino’s Nazi film is crass and distasteful and the fact can't be ignored, even in its more enjoyable moments". The Times, Times Online, 21.08.2009
- Ragnar Teeveer ""Vääritud tõprad – panus kinoajalukku". Postimees, 21.08.2009
- Jan Kaus "Ideaalmaailm ning selle väärikad ja vääritud tõprad". Sirp, 28.08.2009