Ušba

Ušba
	Ušba lõunatipp (vasakul) ja põhjatipp
Kõrgus	4700 m
Asukoht	Gruusia
Ahelik, mäestik	Suur-Kaukasus
Esmavallutamine	1888 (põhjatipp), 1903 (lõunatipp)
Koordinaadid	43° 7′ 26″ N, 42° 39′ 34″ E
	Kaukaasia

Ušba (gruusia keeles უშბა) on järsunõlvaline kahe tipuga mägi Suur-Kaukasuses.

Ušbat nimetatakse Kaukaasia Matterhorniks, kuigi ta on Alpides asuvast kuulsast Matterhornist massiivsem ja paarsada meetrit kõrgem.^[1]

Asukoht ja kõrgus[muuda | muuda lähteteksti]

Halduslikult jääb mägi Samegrelo–Zemo Svanethi piirkonda Gruusias. Gruusia-Venemaa (Kabardi-Balkaaria) piirist jääb ta 1,5 km lõunasse.

Põhja- ja lõunatipu vaheline kaugus on 530 m. Põhjatipust 1,6 km kirde suunas asub Venemaa-Gruusia piirile jääv Tšatuni mägi (4412 m), lõunatipust 11 km lõunakagu suunas asub Mestia alev. Ušbale lähim temast kõrgem mäetipp jääb 29 km kagu suunas (Tetnuldi).^[2]

Ušba (lõunatipu) kõrgus on 4700 m. Põhjatipp on lõunatipust 10 m madalam^[1].

Alpinism[muuda | muuda lähteteksti]

Ušba on alpinistidele tehniliselt raskete tõusumarsruutidega mägi.^[3] Kui tehnilise alpinismi sündi seostatakse Matterhorniga, siis Venemaal sai see alguse Ušba nõlvadel^[4].

Kõige kergemad marsruudid põhjatipule klassifitseeritakse Vene süsteemi järgi kategooriasse 4A ("küllaltki raske") ja lõunatipule 5A ("raske"). Marsruute kategooriaga 5B on üle kolmekümne; kümmekond marsruuti kuuluvad kategooriasse 6A. Kaks kuulsamat marsruuti on lõunatipule viiv Kustovski marsruut (6B) ja põhjatipule viiv mäe kirdeseinal (seina kõrgus 1200 m) läbitav Zerkalo marsruut (5A), mille esimesena läbis Svanethist pärit Mihheil Hergiani.^[3]

Esmatõus[muuda | muuda lähteteksti]

Mäe põhjatipu esmavallutasid 1888. aastal John Garford Cokklin ja mägigiid Ulrich Almer, lõunatipule jõudsid esimestena 1903. aastal Saksamaa-Šveitsi-Austria ühisekspeditsiooni liikmed B. Rickmer-Rickmersi juhtimisel.^[4]