Kabardi-Balkaaria

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kabardi-Balkaari Vabariik

vene Кабардино-Балкарская Республика
(Kabardino-Balkarskaja Respublika)
kabardi-tšerkessi Къэбэрдей-Балъкъэр Республикэ
(Keberdej-Balker Respublike)
karatšai-balkaari Къабарты-Малкъар Республика
(Kabartõ-Malkar Respublika)


Pindala: 12 500 km²
Elanikke: 869 191 (1.01.2021) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 69,5 in/km²
Pealinn: Naltšik
Rus-KBalk.png
Alpinistid Ullu-Tau alpilaagris (1983)

Kabardi-Balkaaria ehk Kabardi-Balkaari Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Kabardi-Balkaarias on kõrgeid mägesid ja mitu alpilaagrit, näiteks Bezengi alpilaager). Kabardi-Balkaaria ja Karatšai-Tšerkessia piiril asub Venemaa kõrgeim mägi Elbrus.

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kabardi-Balkaaria piirneb lõunas Gruusiaga, läänes Karatšai-Tšerkessiaga, põhjas Stavropoli kraiga ja idas Põhja-Osseetiaga.[1]

Kabardi-Balkaaria keskus ja suurim asula on Naltšik, mis asub ka geograafiliselt haldusüksuse keskel[1]. Naltšikis elab 2021. aasta seisuga 239 054 inimest. See on umbes sama suur kui NSV Liidu lagunemise ajal 1991 (241 tuhat inimest).

Kabardi-Balkaaria president oli 1993–2005 Valeri Kokov, 2005–14 Arsen Kanokov, 2014–18 Juri Kokov ja alates 2018 Valeri Kokovi poeg Kazbek Kokov.

Kogu Kabardi-Balkaarias on kolm ametlikku keelt: kabardi-tšerkessi keel, karatšai-balkaari keel ja vene keel.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1. septembril 1921 moodustati Kabardi autonoomne oblast. 16. jaanuaril 1922 nimetati see ümber Kabardi-Balkaari autonoomseks oblastiks. 5. detsembril 1936 nimetati see Kabardi-Balkaari ANSV-ks. 1992 moodustati Kabardi-Balkaaria Vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kabardi-Balkaarias elab 2021. aasta seisuga 869 191 inimest. See on palju suurem kui NSV Liidu lagunemise ajal (780 768). Kuid 2002 saavutas rahvaarv maksimumi (901 494) ja pärast seda pole kasvanud.

2002. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid kabardid rahvastikust 55,3%, venelased 25,1%, balkaarid 11,6% ning osseedid 1,1%. Eestlasi oli 44.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kabardi-Balkaaria elanikest kabarde 57,2%, venelasi 22,5%, balkaare 12,7%, türklasi 1,6% ja osseete 1,1%.[2]

Sündimus oli 2014. aastal 15,7 last 1000 inimese kohta. See oli peaaegu kõige suurem näitaja alates 1995. aastast, kuid jääb siiski maha Nõukogude ajast, kui see oli püsivalt 19–22.

Loomulik iive on Kabardi-Balkaarias alati olnud positiivne, ainsa erandina 2005. aasta. 2014. aastal oli see näitaja 6,9 1000 inimese kohta, mis jääb siiski selgelt alla Nõukogude ajale, kus see oli püsivalt 11–14.

Oodatav eluiga oli 2013. aastal 73,7 aastat ja see on võrreldes eelmiste aastatega kasvanud (1990. aastal oli see 71, aga 1993–2005 alla 70 aasta).

1000 mehe kohta oli 2017. aastal 1134 naist ja see suhe on läbi aastate ligikaudu püsinud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Suur maailma atlas, lk. 191
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2016. Vaadatud 21. juulil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)