Tõstamaa mõis

See artikkel on Tõstamaa kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Tõstamaa kirikumõis.

Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Pärnu maakonna Pärnu linna maadele.

Ajalugu

Tõstamaa mõisa on esmamainitud 1553. aastal, mil see kuulus Saare-Lääne piiskopile.

Liivi sõja järel said mõisa omanikeks Kursellid.

17. sajandil läks mõis Helmersenide omandusse, kelle kätte see jäi rohkem kui kahesajaks aastaks. Helmersenide ajal ehitati ka mõisa peahoone.

1831. aastal omandasid mõisa Staël von Holsteinid. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli maailmakuulus orientalist ja sanskriti keele tundja Alexander Wilhelm Staël von Holstein.

Alates 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool – tänapäeval Tõstamaa Keskkool. Lisaks koolile asub peahoones alates 2016. aastast ka Tõstamaa muuseum. Hoones asub ka maailmakuulsa kunstniku ja filosoofi Nikolai Roerichi maalireproduktsioonide püsinäitus.

Mõisahoonet remonditi põhjalikumalt esimest korda 1970. aastate teisel poolel, sest 1979. aastal toimusid seal filmi "Jõulud Vigalas" (režissöör Mark Soosaar) mõisa sisevõtted. Suuremad restaureerimistööd toimusid aga aastatel 1996–2004.

Mõisaansambel

Peahoone

Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone valmis 1804. aastal Helmersenide ajal. 1860. ja 1870. aastatel lasi tollane mõisaomanik Wilhelm Fromhold Staël von Holstein selle põhjalikult historitsistlikus stiilis ümber ehitada: hoone sai lameda plekk-katuse, keskosa kaunistavad kuus joonia kapiteeliga sammast ja kaaraknad. Sellest ajast pärinevad ka hiljuti restaureeritud laemaalingud.

Tõstamaa mõisahoone
Mõisahäärber
Mõisahäärberi kelder
Tõstamaa mõis varakevadel
Peahoone küljelt

Kõrvalhooned ja park

Kokku oli mõisakompleksis üle 60 hoone ja ehitise (sealhulgas sisehooviga tall-tõllakuur). Häärberit ümbritseb Tõstamaa mõisa park.

Mõisa tall
Mõisa kutsarimaja
Lõvid Leo ja Lui
Mõisa park
Tõstamaa mõisa park

Vaata ka

Tõstamaa mõisa kalmistu

Kirjandus

Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Zweiter Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1837. Lk 151 [1].
Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877. Lk 332–333 [2].

Välislingid