Tõstamaa mõis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Tõstamaa kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna kirikumõisa kohta vaata artiklit Tõstamaa kirikumõis.

Tõstamaa mõis ja kool 2008. aastal

Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Pärnu maakonna Pärnu linna maadele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisakompleks talvel

Tõstamaa mõisa on esmamainitud 1553. aastal, mil see kuulus Saare-Lääne piiskopile.

Liivi sõja järel said mõisa omanikeks Kursellid.

17. sajandil läks mõis Helmersenide omandusse, kelle kätte see jäi rohkem kui kahesajaks aastaks. Helmersenide ajal ehitati ka mõisa peahoone.

1831. aastal omandasid mõisa Staël von Holsteinid. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli maailmakuulus orientalist ja sanskriti keele tundja Alexander Wilhelm Staël von Holstein.

Alates 1921. aastast tegutseb mõisahoones kool – tänapäeval Tõstamaa Keskkool. Lisaks koolile asub peahoones alates 2016. aastast ka Tõstamaa muuseum. Hoones asub ka maailmakuulsa kunstniku ja filosoofi Nikolai Roerichi maalireproduktsioonide püsinäitus.

Mõisahoonet remonditi põhjalikumalt esimest korda 1970. aastate teisel poolel, sest 1979. aastal toimusid seal filmi "Jõulud Vigalas" (režissöör Mark Soosaar) mõisa sisevõtted. Suuremad restaureerimistööd toimusid aga aastatel 1996–2004.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone valmis 1804. aastal Helmersenide ajal. 1860. ja 1870. aastatel lasi tollane mõisaomanik Wilhelm Fromhold Staël von Holstein selle põhjalikult historitsistlikus stiilis ümber ehitada: hoone sai lameda plekk-katuse, keskosa kaunistavad kuus joonia kapiteeliga sammast ja kaaraknad. Sellest ajast pärinevad ka hiljuti restaureeritud laemaalingud.

Kõrvalhooned ja park[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku oli mõisakompleksis üle 60 hoone ja ehitise (sealhulgas sisehooviga tall-tõllakuur). Häärberit ümbritseb Tõstamaa mõisa park.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Zweiter Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1837. Lk 151 [1].
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877. Lk 332–333 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]