Tuultolmlemine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.[1] Peaaegu kõik paljasseemnetaimed, kõrrelised, korvõielised ja loalised on anemofiilsed ehk nad tuultolmlevad.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tuultolmlejate õied on üldjuhult väikesed, struktuurilt katteta või kileja kattega. Neil võivad puududa kroonlehed, erilised värvid, lõhnad või nektar. Tolmukad on tuultolmlejatel tavaliselt pikad ja ulatuvad õitest välja ning nad toodavad tohutul hulgal väikeseid, kuivi ja kergeid õietolmuterasid.[2][3] Sel põhjusel võivad tuultolmlevad taimed osutuda allergeenideks. Putukad koguvad tuultolmlevatelt taimedelt nektarit, kuid tegemist on taime ebaefektiivse tolmeldamisega.[2] Tuultolmlejad taimed on näiteks tammed, hikkoripuud, pistaatsiad, maguskastanid, lepad ja teised pähklipuulised. Ligikaudu 12% taimedest üle kogu maailma saavad kasu tuultolmlemisest. Kasusaajate hulka võib arvestada järgnevaid teraviljakultuure: riis, mais, nisu, rukis, oder ja kaer. Lisaks on paljud männid ja kuused tuultolmlevad.[3]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Tuultolmlejate tolmuterad kanduvad tuule abil taime emakasuudmele või seemnealgmele. Tolmlemisele järgneb viljastumine.[4] Sellised taimed õitsevad tavaliselt varakevadel kui puud pole veel lehes. Lehed takistaksid õietolmu laialikandumist. Tolmu efektiivsema kinnipüüdmise huvides on emasõite emakasuudmed sageli õiest väljas ja kleepuvad. See on vajalik selleks, et tolmutera emaka külge kinnituks.[5][4]

Allergia[muuda | muuda lähteteksti]

Igasugune õietolm ei kutsu esile allergiat. Allergianähtude tekkimise puhul on oluline, et õietolmu terad jõuaksid inimese hingamisteede limaskestale. Ainult anemofiilsed taimed levitavad õietolmu terasid tuulega, entomogaamsed ehk taimed ehk putuktolmlejad vajavad viljastumise tagamiseks aga putukate sekkumist. Anemofiilsed taimed, eelkõige puud ja heintaimed, on allergeense õietolmu tootjad. Allergeenide tekitamiseks peab õietolmu tera sisaldama valke või glükoproteiine, mis on tunnistatud inimesele immunoloogiliselt kahjulikuks.[6]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Culley, Teresa M.; Weller, Stephen G.; Sakai, Ann K. (2002). Culley, T. M., Weller, S. G., & Sakai, A. K. (2002). The evolution of wind pollination in angiosperms. Trends in Ecology & Evolution, 17(8), 361-369.
  2. 2,0 2,1 "Wind Pollination". US Forest Service. Vaadatud 05.05.2022.
  3. 3,0 3,1 "Anemophily". Wikipedia. Vaadatud 05.05.2022.
  4. 4,0 4,1 "Tolmlemine". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 05.05.2022.
  5. "Taimede sigimine ja levimine õhu kaudu". Miksike. Vaadatud 05.05.2022.
  6. "Main Allergic Pollens". Réseau National de Surveillance Aérobiologique. Vaadatud 05.05.2022.