Harilik kastanipuu

Allikas: Vikipeedia
Harilik kastanipuu
Hariliku kastanipuu viljad
Hariliku kastanipuu viljad
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Pöögilaadsed Fagales
Sugukond: Pöögilised Fagaceae
Perekond: Kastanipuu Castanea
Liik: Harilik kastanipuu
Ladinakeelne nimetus
Castanea sativa
Mill.
Hariliku kastanipuu levila
Hariliku kastanipuu levila

Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu. Puud nimetatakse kastanipuuks või magusaks kastanipuuks, et eristada seebipuuliste (Sapindaceae) sugukonda kuuluvast hobukastanist (Aesculus hippocastanum), kellega nad ei ole üldse sarnased ega omavahel lähisuguluses.[1]

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik kastanipuu on kiirekasvuline ilupuu, mis on laialt levinud kogu Vahemere piirkonnas, Kaspia merest kuni Atlandi ookeanini ja kogu Lõuna-Euroopas, kus ta katab rohkem kui 1700 000 hektarit. Tihti kasvab võsades, viljapuuaedades, harvem puistute koosseisus.[1]

Kastanipuu kasvab kõige paremini 200–1000 m kõrgusel merepinnast, kõrgemal ja madalamal jääb kasv aeglaseks. Vilja hakkab kastanipuu kandma suhteliselt hilja, alles 30–40 aasta vanuselt. Eelistab sügavat sõmerat mulda, mis vett hästi läbi laseb, seevastu rasked savimullad, mis vett läbi ei lase, kastanile ei sobi. Eelistab mulda, mille pH on 5,5–6,0. Head saaki annab kastanipuu ainult soojadel aladel.[2]

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Hariliku kastanipuu kõrgus on keskmiselt 20 – 35 m ja tüve ümbermõõt sageli 2 m. Puud on kiirekasvulised, püstised tüved hakkavad 2 – 5 aasta möödudes kasvatama väga vastupidavat lülipuitu. Enamasti sale, ladvaosas ahenev suur puu, metsas pika tüveosaga, lehestik tihe ja läikiv. Noore puu koor on sile, vanadel puudel spiraalselt rõmeline, mis aitab teda silmapilkselt eristada tammest. Võrsed hallid, kühmulised (tugevatel võrsetel on iga tömbi, mõne soomusega ja karvadeta punga all pikad eenduvad lehepadjad).[3] Suured sügavrohelised süstjad lehed (pikkus 16–28 cm ja laius 5–9 cm) on teritunud tipuga, lehealus ümar.[4]

Õitsevad juunist juulini. Õitsemist mõjutavad hiliskevadised ja varasügisesed öökülmad. Urvad kuni 25 cm pikkused, isas- ja emasõied on ühes ja samas kollases püstises urvas. Septembris – oktoobris arenevad emasõitest viljad. Vili on kuni 6 cm läbimõõduga ogaline rohekaskollane lüdi, milles kuni 3 söödavat pähklit.[5] Okkaline kest peletab oravaid ja teisi vilju armastavaid loomi.[4]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kastaneid kasvatatakse põhiliselt kahel eesmärgil: seemnete ehk kastanimunade ja puidu saamiseks.

Kastanid[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval süüakse maailmas aasta jooksul ligikaudu 500 000 tonni kastaneid. Eurooplastest elavad suurimad kastanisööjad Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Türgis ja Kreekas. Aasia riikidest hinnatakse kastaneid kui toidupoolist kõrgelt Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Kastaneid võib süüa ka toorelt, näiteks salatites, nagu teisigi pähkleid. Samuti võib kastaneid kas põhjalikult keeta või kergelt kupatada ja hiljem erisuguste katetega glasuurida. Tänapäeva kiire elutempo juures saab kastanitest maitsva toidu ka mikrolaineahjus. Ent kõige enam röstitakse kastaneid sütel.[6]

Pähklite söödav tuumaosa sisaldab rohkesti süsivesikuid, millest lõviosa (20 -40%) langeb tärklise arvele. Teistest süsivesikutest on kastanites palju suhkruid, ligikaudu 10%. Kastanite väärtust toiduna suurendab kergomastavate valkude (kuni 4%) sisaldus ja tagasihoidlik rasvasus (kuni 2%). Samas on viljade rasvhappeline koostis inimorganismile soodne: peamiselt mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Orgaanilistest hapetest on kastanites õun-, sidrun- ja piimhapet. Kogu kastanipuu, viljad kaasa arvatud, sisaldab ohtralt parkaineid, millest tähtsamad on tanniinid. Just viimased annavad viljadele omalaadselt mõrkja maitsevarjundi. Süsivesikute rohke sisalduse tõttu annavad kastanid sööjale küllalt palju toiduenergiat: 100 grammisest portsust saab 180–220 kilokalorit. Mineraalainetest on söögikastanites eriti palju kaaliumi (kuni 0,5%), vähem fosforit ja kaltsiumi. Vitamiinidest väärivad märkimist askorbiin- ja foolhape, vähestes kogustes on kastanites vitamiine B1 ja B6. Mikroelementide poolest võivad kastaniviljad hiilata vaid mõõduka rauasisaldusega.[6]

Puit[muuda | muuda lähteteksti]

Kastanipuit on dekoratiivne, helepruuni värvi ja meenutab tammepuitu. Neid kaht ongi vahel segi aetud, mis pole kuigi üllatav, sest nad kuuluvadki samasse sugukonda. Mõlemad sisaldavad palju tanniine, mis muudavad puidu välistingimustele vastupidavaks ka ilma eritöötluseta. Kastanist saab rohkem puitu kui samade mõõtmetega tammest. Noore kastani puit peab tammepuidust pareminigi vastu niisugustes olukordades, kus puit osalt maapinnaga kokku puutub, nagu vaiad ja aiad. Kuid vana kastani puit kipub rohkem koolduma ja pragunema kui tammepuit, kastanipuit ei ole ka nii tugev ega kõva. Vanemate kui 50-aastaste kastanite puidu väärtus väheneb, sellepärast raiutakse puiduks mõeldud kastanid umbes selles vanuses maha. Sellest tuleneb, et kastanist ei saa väga laiu laudu, ning mõnikord saab laudade laiuse järgi väita, et tegu on tamme ja mitte kastaniga. Seevastu on kastanipuit väga väärtuslik mööbli valmistamisel.[2]

Meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Kastanipuu lehed on tuntud kui antiseptikud, arvatakse, et need hoiavad ära kehvveresuse ning leevendavad köha ja kõhuprobleeme.[4]

Sordid[muuda | muuda lähteteksti]

Kastanipuid paljundatakse seemne pärast. Näiteks kasvatatakse Suurbritannias erilist sorti 'Marron de Lyon', millel on väga suured kastanid. Dekoratiivsel eesmärgil kasvatatakse sorti 'Albomarginata', millel on kirjud lehed.[4]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Chestnut– Castanea sativa" (PDF). EUFORGEN Technical guidelines for genetic conservation and use). (https://en.wikipedia.org/wiki/Castanea_sativa). Kasutatud 10.02.2017.(inglise)
  2. 2,0 2,1 https://et.wikipedia.org/wiki/Kastanipuu. Kasutatud 10.02.2017.
  3. "Johnson, O. (2005). Euroopa Puud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 464 lk.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 http://www.kew.org/science-conservation/plants-fungi/castanea-sativa-sweet-chestnut. Kasutatud 02.02.2017. (inglise)
  5. "Rusell, T., Cutler, C. (2004)">Maailma puude entsüklopeedia. Tallinn: Sinisukk. 256 lk
  6. 6,0 6,1 Eesti Loodus. Nr 9. [on-line] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel833_818.html. Kasutatud 10.02.2017