Tupolev Tu-144

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tupolev Tu-144
Tu-144LL.jpg


Tüüp reisilennuk
Tootja Tupolev
Reisijaid 140
Pikkus 65,7 m
Tiivaulatus 28,8 m
Tippkiirus 2500 km/h (Mach 2,35)
Lennukaugus 6500 km

Tu-144 oli maailma esimene õhku tõusnud ülehelikiiruseline reisilennuk, mis ehitati Nõukogude Liidus Moskvas asuvas Tupolevi lennukitehases.

Tu-144 ehitati tihedas võistluses samal ajal loodava Briti-Prantsuse ülehelikiiruselise reisilennuki Concorde'iga. Nõukogude Liidu juhtkond lootis õhusõidukiga Tu-144 maailmaturule pääseda.

Tu-144 esmalend toimus 31. detsembril 1968. aastal. Juba ainuüksi esmalennu kuupäev näitab, kui tähtis oli propagandistlikult Nõukogude Liidu juhtkonnale Tu-144 esmalennu aasta number. Concorde'i esmalend sai lennuki Tu-144 esmalennust vähemalt aasta võrra hilisem olla. Kokku valmis 16 Tu-144 lennukit. Tu-144 oli ka esimene ülehelikiiruse ületanud reisilennuk, mille esmalend toimus 5. juulil 1969. aastal.

Esimene löök "144" projektile tuli 1973. aastal Pariisi lennundusnäitusel, kui lennuk otse telekaamerate ees alla kukkus. Kuigi lennukatastroofi põhjustas meeskonna eksimus, oletatakse ka, et Tupolevi piloote võisid häirida muud välised põhjused. Samuti oli "144" mootoritel oodatust suurem kütusekulu ja lühike tööiga. Nii mitmegi näitaja poolest jäi Tu-144 Concorde'ile alla.

Pärast mitmeid täiustusi pandi üks Tu-144 26. detsembril 1975. aastal postilennukina liinile Moskva – Alma-Ata, et koguda teavet mootorite NK-144 tegeliku ressursi kohta. See liin valiti, kuna see kulges suures osas kõrbede ja muude vähem asustatud alade kohal ning loodeti, et lennuki tekitatud vali ja häiriv lööklaine ei ärataks Nõukogude avalikkuse soovimatut tähelepanu. Järgmine Tu-144 kukkus alla 23. mail 1978. aastal. See oli uuendatud lennuki katselend enne liinile lubamist ning reisijaid selle pardal ei olnud. Kogu pardal olnud Tupolevi meeskond hukkus.

Kokku toimus regulaarlende 55, millest viimane Tu-144 lend tehti 1. juunil 1978. aastal. Lende üritati taaselustada alates 23. juunil 1979, kuid need olid üksnes ebaregulaarsed kaubareisid pikamaaliinil Moskva – Habarovsk. Kokku tehti 102 lendu. Pärast ametlike lendude lõpetamist Aeroflotis toimusid 1980. aastatel õhusõidukiga Tu-144 vaid mõned juhuslikud lennud.

Mitu Tu-144 annetati muuseumidele ja vähemalt 4 lennukit jäi avamaastikul olevale suletud alale Tupolevi lennukitehase Žukovski lennuväljal. Aastal 1995 taastati üks Tu-144 Ameerika Ühendriikide finantseerimisega lennukõlblikuks, asendades mootorid uuema lennuki Tu-160 reaktiivmootoritega. Õhusõidukit kasutati uuringutel NASA tulevase uue põlvkonna ülehelikiiruselise lennuki projekti jaoks. Taastatud Tu-144 lennuomadused paranesid NK-321 mootorite tõttu oluliselt. Asjatundjate arvates oleks need isegi ületanud Concorde'i. Viimane lend lennukiga Tu-144 sooritati 1999. aastal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]