Trapetsiaalsed hauaplaadid

Allikas: Vikipeedia

Trapetsiaalsed hauaplaadid on Euroopas arvatavasti ajavahemikus 7. sajandist 14. sajandi alguseni pärinevad kivist hauatähised.

Trapetsiaalsed hauaplaadid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis leiduvad trapetsiaalsed hauaplaadid peamiselt Saaremaal, Muhu saarel ja Läänemaa mandriosas, kokku 85 kindlat ja 14 oletatavat hauaplaati ja fragmenti. Lisaks on kaks plaati leitud veel Järvamaal ja üks Hiiumaal. Plaadid on raiutud kohalikust paekivist või dolomiidist, pikkusega 106–196 cm, ülemise otsa laiusega 55–108 cm, alumise otsa laiusega 55–95 cm ja paksusega 12–25 cm. Plaatidel on madalreljeefis või uurendatud kujutised (rõngasrist, rombrist, ilmapuu/protsessioonirist, sarv, inimfiguur/sõdalane, ladina ja kreeka rist, haakrist, maarjaroos). Tekstid puuduvad (ühel juhul võidi see hiljem lisada). Plaadid asuvad kirikuaedades, kirikute põrandais või seintes. Ilmselt alates hiliskeskajast on plaate kasutatud sekundaarse ehitusmaterjalina. Pole täpselt teada, millised plaadid paiknevad oma algsel asukohal.

Trapetsikujulisi hauaplaate on Eestis leitud Ambla, Haapsalu, Hanila, Järva-Peetri, Kaarma, Karja, Karuse, Kihelkonna, Kullamaa kirik, Lääne-Nigula, Muhu, Pöide, Pühalepa, Ridala ja Valjala kirikust.

Eestis leiduvate hauaplaatide täpsem dateerimine ja seostamine paganluse või kristlusega on vaieldav.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Trapetsiaalsed hauaplaadid Eestis. Muinsuskaitseamet, Tallinn 2004.