Turbopropellermootor

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Turbopropellermootori tööskeem

Turbopropellermootor on turbiinmootor kus propelleri paneb pöörlema gaasiturbiin[1]. Erinevalt turboreaktiivmootorist ei ole turbopropellermootorist väljuvate gaaside võimsuse osakaal kasulikust koguvõimsusest suur, kuna peaaegu kogu mootori toodetud võimsus kasutatakse ära propelleri pöörlema panemiseks.

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtsustatult koosneb turbopropellermootor: reduktor, võll, õhu sisselaskekanal (difuusor), kompressor, põlemiskamber, gaasiturbiin ja reaktiivdüüs. Õhk surutakse õhukanali kaudu mitmeastmelise kompressori abil põlemiskambrisse, kuhu pihustatakse kütust. Õhu ja kütuse segu põledes gaasid paisuvad, pannes kambrist väljumisel pöörlema turbiini. Üks osa turbiini tekitatud võimsusest kantakse üle ühise võlli õhukompressori käitamiseks, teist osa võimsusest kasutatakse üle reduktori propelleri käitamiseks. Ülejäänud põlemisgaasid väljuvad reaktiivdüüsist, andes omakorda võrdlemisi väikese lisaosa kogu turbopropellermootori tõmbest.

Propeller on turbiiniga ühendatud üle ühise võlli reduktori kaudu, mis muundab turbiini võlli kiire ja väikese momendiga pöörlemise propelleri jaoks suurema momendiga sobivaks pöörlemiseks. Propelleri pöörlemiskiirus hoitakse tavaliselt konstantne, propelleri tõmmet saab muuta propelleri labade sammu (labade kohtumisnurga) muutmisega. Niimoodi saab propelleri tõmmet muuta isegi negatiivseks (vastassuunaliseks - revers), mis aitab maandumisrajal lennuki pidurdusteekonda vähendada, samuti võimaldab revers lennukil väliste abiseadmeteta maandumisrajal tagurpidi ruleerida.

Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Väiksematel lennukiirustel (alla 725 km/h piirkond) on turbopropellermootoriga lennukid turboreaktiivmootoritega lennukitest märgatavalt ökonoomsemad, seetõttu leiavad need laialdast kasutust kohalikel (lühematel) lennuliinidel. Kuna propellerlennuki kiiruse kasvades propelleri kasutegur kahaneb, siis turbopropellermootorit ei kasutata üldiselt lennukitel, millede vajalik lennukiirus pole suurem kui 0,6-0,7 Mach’i.

Senini võimsaim loodud turboreaktiivmootor on Kuznetsov NK-12 võimsusega 11 MW, need mootorid on paigaltatud lennukitele Tu-95 ja An-22.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Federal Aviation Administration. (2009). Pilot's Handbook of Aeronautical Knowledge. New York: Skyhorse Pub. ISBN 9781602397804. Inglise keeles.