Trébuchet

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Üksikasjalik pilt vastujõu-kiviheitemasinast

Trébuchet on suurte müüride lõhkumiseks mõeldud kiviheitemasin ehk katapult. Trébuchet' töö põhineb kiigel, mis heidab soovitud suunas viskekeha, milleks on tavaliselt kivi.

Tõmbejõu-heitemasin (inglise keeles traction trebuchet), mida mõnikord nimetatakse ka mangonelliks, ilmus esmakordselt Vana-Hiinas 4. sajandil eKr piiramisrelvana. See levis läände 6. sajandi keskpaigas, tõenäoliselt avaaride ja Bütsantsi kaudu. Seda kasutati inimjõu abil, vaja läks 20–140 inimest. Selle puuduseks oli see, et kui midagi valesti läks, võis kivi kukkuda oma sõdurite peale. Lisaks võttis tõmbejõu heitemasin käitlemisega suure hulga mehi sõjategevusest ära.

Vastujõu-heitemasin kasutab vasturaskust, mis heidab viskekeha välja. See ilmus nii kristlikes kui ka islamimaades Vahemere ümbruses 12. sajandil ja jõudis tagasi Hiinasse 13. sajandil mongolite vallutuste kaudu.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Trébuchet' loomisaeg ei ole teada, aga on avastatud, et kiviheitemasin oli kasutusel juba 12. sajandil. Ristisõdijad kasutasid tänapäeva Liibanonis vastukaaluga heitemasinat Tyre piiramisel aastal 1124.

Esimesed pildid kiviheitemasinatest on pärit aastast 1187. Esimene trebuchet oli tõmbejõu-heitemasin, mida kutsuti ka mangonelliks, mille päritolumaa on Hiina. Kuid väändepõhised katapuldid, näiteks onager või ballista ei ole olnud Hiinas kunagi kasutusel.

Kiviheitemasinad olid peamiselt kasutusel 12.–15. sajandil. Pärast seda võeti rohkem kasutusele kahurid ja püssirohi, kuid kiviheitemasinad jäid mingil määral siiski sõjategevusse edasi. Neid kasutati ka Esimeses maailmasõjas, kus heideti granaate vastaste kaevikutesse. Tänapäeval kasutatakse kiviheitemasinaid inimeste lõbustamiseks: sellega tehakse näidislaskmisi ja on isegi inimesi lennutatud ning muid esemeid. Enamasti võib kiviheitemasinaid leida muuseumis.[2]

Eelised ja puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes tavalise katapuldiga on trébuchet'l mitu eelist. Trébuchet suudab heita suuremaid raskuseid. Kui tavalise katapuldi heitejõud piirdub umbes 80 kilogrammiga, siis trebuchet' jõud on peaaegu kahekordne ning see heidab kuni 155-kilogrammiseid esemeid. Võrreldes väändemootoriga on selle ehitus robustsem. Kui võrrelda sama raskete objektide heitmist, on trébuchet' heitekaugus suurem ja tagasipõrge väikesem. Trébuchet võimaldas heita liikumise ajal, katapult jäi tavaliselt heite ajal suure tagasipõrke tõttu seisma.[3]

Trébuchet' negatiivsed küljed on esiteks see, et need vajasid rohkem järelevaatamist ja inimesi, kes oskavad sellega opereerida, kuna süsteemid on sellel keerulisemad kui tavalisel katapuldil. Lisaks on trébuchet'd vähem mobiilsed ning neid on kallim ehitada, raskem transportida ja halvem kasutada armeede vastu.[4]

Füüsika[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsikalises mõttes kujutab trébuchet endast masinat, millesse vastakaalu tõstmise (vinnastamise) käigus talletatud potentsiaalne energia muutub lasu käigus heidetava keha kineetiliseks energiaks. Masina vallapäästmisel vajub vastukaal alla, tõmmates heitekangi pikema õla üles. Lingus asuv kivi lendab suure kaarega läbi õhu. Selle kaare keskpunktiks on heitekangi pikema õla ots, mis omakorda liigub kaarega läbi õhu. Heidetav kivi teeb vertikaaltasapinnas peaaegu 180° kaare ja pääseb lingust lahti masina kohal. Kivi lingust vabastamiseks on lingu üks ots kinnitatud tugevasti heitekangi külge, aga teises otsas olev rõngas libiseb mööda heitekangi tipus paiknevat konksu. Konks ja rõngas koos kindlustavad selle, et kui ling on heitekangi suhtes saavutanud teatud nurga, tuleb rõngas konksu otsast lahti ja kivi pääseb vabalt lendama.

Masina võimsus oleneb mehaanika seisukohast kahest tegurist: vastukaalu massist ja vastukaalu kukkumisteekonna pikkusest (lasu jooksul läbitav kõrguste vahe). Lihtsalt ja lühidalt öeldes määravad need kaks suurust masinasse vinnastamise käigus salvestatava potentsiaalse energia hulga. Teades neid kahte suurust ning heidetava kivi massi, on lihtne arvutada kivi teoreetiliselt maksimaalne lennukaugus (Siano 2001: 4)

Trebuchet vise

Rt = 2*(m1/m2)*Hcw

  • Rt – kivi teoreetiliselt maksimaalne lennukaugus
  • m1 – vastukaalu mass
  • m2 – heidetava kivi mass
  • Hcw – vastukaalu kukkumisteekonna pikkus

See valem võimaldab meil hinnata allikate tõepärasust, kus esitatakse ebareaalselt suurte massidega laskemoona või pikki heitekaugusi. Lihtsamalt öeldes – masin ei saa kivi heita kaugemale, kui temasse enne viset talletatud potentsiaalne energia seda võimaldab. Valem ise on ootuspärane. Näeme, et mida suurem on heidetava kivi mass, seda lühem on lennukaugus (pöördvõrdeline seos). Mida suuremad on vastukaalu mass ja vastukaalu kukkumisteekonna pikkus, seda pikem on kivi lennukaugus (võrdeline seos).[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Trebuchet". Kasutatud 14/02/2019.
  2. Kelly DeVries. "Q&A: When and where was the trebuchet invented?". History extra, August 1, 2013. Kasutatud 17/02/2019.
  3. "What Are the Tactical Advantages of a Trebuchet Over a Catapult?". Slate.com, 21/07/2018. Kasutatud 14/02/2019.
  4. "Trebuchet". inheritance.fandom.com. Kasutatud 17/02/2019.
  5. Tanel Saimre. "Raskusjõul töötava heitemasina analüüs ja rekonstruktsioon". 2005. Kasutatud 14/02/2019.