Cesvaine vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Cesvaine vald

läti Cesvaines pagasts

Pindala: 185,4 km²
Elanikke: 1087 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
Cesvaines pagasts LocMap.png
Graši mõisa häärber

Cesvaine vald (läti Cesvaines pagasts) on vald Lätis Cesvaine piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cesvaine linnaga, Gulbene piirkonna Druviena ja Tirza vallaga, samuti ka Madona piirkonna Dzelzava, Sarkaņi, Arona ja Liezēre vallaga. Vallas elas 2016. aasta seisuga 1261 inimest.[2]

Cesvaine valla pindala oli aastal 1935 62,8 km² ja seal oli 2096 elanikku.[3] Aastal 2011 elas vallas 1151 lätlast, 42 venelast, 16 valgevenelast, 3 ukrainlast, 3 poolakas ja 1 leedulane.[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Cesvaine ja Aizkuja külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1950 sai Cesvaine külanõukogus asuv Cesvaine töölisasula staatuse, kujunedes seega linnaliseks asulaks. Ülejäänud külanõukogu maad liideti Aizkuja külanõukoguga. Aastal 1957 likvideeriti ka Aizkuja külanõukogu ja liideti Cesvaine aleviga kui Cesvaine maapiirkond. Maapiirkonnaga ühendati aastal 1961 likvideeritav Graši külanõukogu, kolhoosi «Sarkanais stars» maad liideti aga Sarkaņi külanõukoguga. Aastal 1975 liideti maapiirkonnaga ka likvideeritav Kraukļi külanõukogu.[5] Aastal 1991 sai Cesvaine linnaõigused. Aastal 2009 moodustati Cesvaine linnast ja maapiirkonnast Cesvaine piirkond, aasta hiljem moodustati maapiirkonnast Cesvaine vald.

Tähtsamad jõed on Tirza jõgi, Kuja jõgi ja selle lisajõgi Sūla. Järvedest jäävad valda 7 ha suurune Kaulacezers, 12,3 ha suurune Kārzdaba järv, 1,8 ha suurune Lielezers, Dzelzava valla piiril asuv 6,4 ha suurune Lūši järv, 1,8 ha suurune Mucenieks, 3,3 ha suurune Zupāni järv ja 47,2 ha suurune Väike-Virāne järv

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vēršāri muinaskalmed ehk Krākals, Sesviina muinaslinnus, Kalniešose talu elumaja, Jurguči muinaskalmed, Paukši muinaskalmed, Saulieši muinaskalmed ehk Kalmemägi, Kalnaspieķi muinaskalmed, Lucese muinaskalmed ehk Kaseküngas, Grantskalni muinaskalmed, keskaegsete kindlustiste piirkond Grūbase kants ja Lejasgalši muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Lauri muinaskalmed, hiiepaik Vaļģi Kuradikivi, Purgaļi muinaskalmed, Lejasgremi muinaskalmed, hiiepaik Lāgi Kirikumägi, Šķilteri muinaskalmed, Birznieki muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Dālderi muinaskalmed ehk kalmemägi ja Dālderi Püssirohukeldri küngas.[7] Looduskaitse all on Strautnieki mänd ja üks nimetu põline saar.[8]

Vallas on kakskümmend viis küla. Staatusega vidējciems on Kraukļi 117 elanikuga aastal 2018. Kakskümmend kaks küla on staatusega mazciems – Auziņas, Bebri, Cērteles 14 elanikuga aastal 2007, Graši 30 elanikuga aastal 2018, Jokums 15 elanikuga aastal 2007, Jukāni 27 elanikuga aastal 2007, Kočkares 17 elanikuga aastal 2007, Kubas 7 elanikuga aastal 2007, Kārkli 17 elanikuga aastal 2018, Kārklumuiža 7 elanikuga aastal 2007, Kārzdaba 17 elanikuga aastal 2018, Lejieši, Mentes, Miķelēni, Noras, Pavāri 14 elanikuga aastal 2007, Rakuti 9 elanikuga aastal 2007, Sakums 17 elanikuga aastal 2007, Taureņi 13 elanikuga aastal 2007, Valdes muiža 8 elanikuga aastal 2007, Vecumi ja Vīboti 29 elanikuga aastal 2007. Kaks valla küla on staatusega skrajciems – Boķi ja Ūbāni 24 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Ethnic composition of Latvia 2011
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]