Laskuv põhjuslikkus

Allikas: Vikipeedia

Laskuv põhjuslikkus (inglise downward causation) on süsteemi põhjuslik toime oma elementidele.

Lihtne näide on erinevus avatud ja suletud kiirkeetja vahel: ainult suletud kiirkeetjas saab tekkida rõhk; nõnda mõjutab tervikstruktuur elementide käitumist.

Termin "laskuv põhjuslikkus" pärineb Donald T. Campbellilt. Oma 1990. aasta artiklis (lk 4) sõnastab ta oma "neli orgaaniliste ja anorgaaniliste seaduste vahelise suhte printsiipi" järgmiselt:

"1. Kõiki protsesse kõrgematel tasanditel kitsendavad madalamate tasandite (sealhulgas subatomaarse füüsika seadused ning need protsessid toimuvad vastavuses nende seadustega ("reduktsionistlik" piirang.

2. Teleonoomilised saavutused kõrgematel tasanditel nõuavad enda teostamiseks konkreetseid madalama tasandi mehhanisme ja protsesse. Seletus ei ole täielik, kuni need mikromehhanismid ei ole kirjeldatud ("reduktsionistlik piirang").

3. (Emergentsusprintsiip). Bioloogiline evolutsioon kohtab universumi segmente uideldes uurides valikusüsteemidena toimivaid seadusi, mida praegused füüsika ja anorgaanilise keemia seadused ei kirjelda ning mida ei hakka ka kirjeldama praeguste lähenduste tulevased asendajad.

4. (Laskuv põhjuslikkus). Seal, kus looduslik valik toimib läbi elu ja surma kõrgemal organiseeritustasandil, määravad kõrgema tasandi valikusüsteemi seadused osalt madalama tasandi sündmuste ja substantside jaotuse. Vahepealse tasandi nähtuse kirjeldus ei ole lõpule viidud, kui kirjeldatakse selle võimalikkust ja teostumist madalama tasandi terminites. Selle olemasolu, üldine levik ja jaotus (bioloogiliste nähtuste täielikuks seletamiseks on need kõik vajalikud) nõuab sageli ka viitamist seadustele kõrgemal organiseeritustasandil. Parafraseerides punkti 1 bioloogia jaoks: kõiki protsesse madalamatel hierarhiatasanditel kitsendavad kõrgemate tasandite seadused ning need protsessid toimuvad vastavuses nende seadustega."

See vastandub ühelt poolt materialistlikule reduktsionistlikule seisukohale, et põhjuslik toime kandub alati ainult madalamatelt struktuuritasanditelt kõrgematele ning et koordineeritud emergentne käitumine kõrgematel tasanditel on vaid struktuurisuhete epifenomen, ning teiselt poolt holistlikule seisukohale, et terviku määravad ainult struktuurisuhted ning elementide käitumine tuleneb täielikult nendest struktuurisuhetest. Tervikut determineerivad teatud määral küll osad (tõusev põhjuslikkus), kuid ka osi determineerib teatud määral tervik (laskuv põhjuslikkus).

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Donald T. Campbell: 'Downward causation' in hierarchically organised biological systems. – Francisco Jose Ayala & Theodosius Dobzhansky (toim). Studies in the philosophy of biology: Reduction and related problems (London/Bastingstoke: Macmillan, 1974), lk 179–186.
  • Karl R. Popper: Natural Selection and the Emergence of Mind. Dialectica 32 (1978), lk 339–355.
  • Donald T. Campbell: Levels of organization, downward causation, and the selection-theory approach to evolutionary epistemology. – G. Greenberg & E. Tobach (toim): Theories of the evolution of knowing (Hillsdale, NJ: Lawrence Erlbaum, 1990), S. 1–17.
  • Jaegwon Kim. The non-reductivist's troubles with mental causation. – Jaegwon Kim. Supervenience and Mind, Cambridge: Cambridge University Press 1993, lk 336–357.
  • Andersen P. B., Emmeche C., Finnemann N. O., Christiansen P. V. (toim). Downward causation: Minds, bodies and matter, Århus: Aarhus university Press, 2000.
  • Robert C. Bishop: Downward Causation in Fluid Convection. Synthese.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]