Mimikri

See artikkel räägib bioloogia mõistest; sarnase nimega Eesti ansambli kohta vaata artiklit Mimicry.

Mimikri näiteks võib olla nii taustaga ühte sulav liblikas kui ka erksavärviline liblikas, mis sarnaneb mõne mürgise ja söödamatu liblikaliigiga

Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste^[1], millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga.

Mimikri tüüpidena eristatakse Bates'i mimikrit, Mülleri mimikrit, agressiivset mimikrit, reproduktiivset mimikrit ja teisi^[2]. Batesi mimikri puhul sarnaneb ohutu või kaitsetu organism teise liigiga, kes on mürgine või söödamatu. Mülleri mimikri ehk Mülleri konvergentsi korral sarnanevad üksteisega kaks mürgist, söödamatut või muu kaitsekohastumusega liiki (näiteks on eri liiki liblikatel sarnane tiivamuster). Agressiivse mimikri puhul on teise liigiga, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega sarnanev organism kiskja (see tüüp on levinud näiteks ämblikel). Reproduktiivse mimikri puhul osaleb kohastumus organismi paljunemisel või levimisel.

Mõned autorid peavad mimikri all silmas kõiki loomade kuju ja värvusega seotud kaitsekohastumusi^[1], sel juhul hõlmab see ka mimeesi ja varjevärvusi.

Eestis tegeleb mimikri uurimisega Timo Maran.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Mimetism. – EE. 6. kd. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 345.
↑ Maran, Timo 2008. Mimikri semiootika. Tartu Ülikooli doktoritöid. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 109–116.

[mimikri-1] 1,0 ^1,1 Mimetism. – EE. 6. kd. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 345.

[mimikri2-2] Maran, Timo 2008. Mimikri semiootika. Tartu Ülikooli doktoritöid. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 109–116.

[1]

[2]