Theodor Schiemann
Theodor Heinrich Christian Karl Schiemann (5. juuli (vkj)/ 17. juuli 1847 Grobiņa, Kuramaa – 26. jaanuar 1921 Berliin) oli baltisakslasest ajaloolane, arhivaar ja harrastusarheoloog.
Ta õppis algul Gläseri koolis, seejärel aastatel 1858–1867 Jelgava kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1867–1872 õppis ta Tartu Ülikoolis ajalugu (sai 1868. aastal kuldauraha).
Schiemann oli varauusaja ja uusaja uurija, ta töötas nii Tallinna linnaarhivaarina aastast 1883 kui ka Berliini ülikooli ajalooprofessorina.
Tema juhtimisel toimusid Viljandi ordulinnusel esimesed arheoloogilised kaevamised, mis paljastasid konvendihoonete keldrivõlve. Kuid võlvid jäeti lahtiselt seisma ja nõnda lagunesid need mõne aastaga. Samuti müüs Schiemann kaevamiste kulude katteks varemetelt telliseid. Siiski panid need kaevamised aluse Viljandi linnuse järjepidevale uurimisele.
Ta oli ka Saksa keisri Wilhelm II lähedane sõber ja nõuandja.[1]
Saksa esimese okupatsiooni ajal 1918. aastal määras keiser ta Tartu Provintsiaalülikooli kuraatoriks.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Theodor Schiemann Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA