Teatritrupp Ekspeditsioon

Allikas: Vikipeedia

Teatritrupp Ekspeditsioon on 2019. aastal loodud teatritrupp, mille kunstiline juht on Lauri Lagle. Ekspeditsiooni trupil ei ole püsivat teatrimaja, lavastused etenduvad kas Sakala 3 teatrimajas või leitakse etendamiseks muu sobiv keskkond.

Trupi eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Truppi ühendab soov tegutseda intensiivselt ühise kunstiteose nimel, mille kaudu saavad trupi liikmed tegeleda nende kõigi jaoks oluliste teemade lahtimõtestamisega. Liikmetel on tahe katsetada ja ellu viia uusi ideid koos teiste mõttekaaslaste, loojate, näitlejate, muusikute ja kunstnikega.[1] Ekspeditsiooni trupi eesmärk on luua teoseid, mis oleksid kooskõlas praeguse hetke ja ümbritseva maailmaga. Läbida avastusretki, et sõnastada olulisi teemasid ja kasutada erinevaid teatrivorme, anda mõtestatud tähendus ümbritsevale maailmale (kasutades sõna, struktuuri, süžeed, keha, karakterit jne) ning seeläbi luua uusi lavastusi, mis kõnetavad muutuvat maailma. Iga lavastuse eesmärk on avada uusi teadmata paiku ja püsida pidevas otsingus, et leida uusi viise, kuidas mõtestada teatrit.[2]

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Koosseisulised liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspeditsiooni trupi koosseisulisi liikmeid on 2023. aasta seisuga kokku neli.

Lauri Lagle, näitleja ja lavastaja, on sündinud 12. veebruaril 1981 Tallinnas. Lagle lõpetas 2006. aastal EMTA XXII lennu Priit Pedajase juhendamisel. Aastatel 20062013 töötas ta Eesti Draamateatris näitlejana. 2013-2019 oli ta vabakutseline näitleja ja lavastaja. Lauri Lagle on töötanud ka Von Krahli Teatris ning aastast 2019 on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline kunstiline juht.[3]

Lagle tööde kohta on öeldud, et need on vaataja suhtes nõudlikud. Publikul on neis raske leida mingit lineaarset struktuuri ja ranget korrapärasust. Vastupidi – Lagle tööd on rohkem mõeldud meeleliste ja kujundlike kogemustena. Lavastajana kasutab Lagle vahendeid, mis on vaatajale tundmatud ning mille tuumani jõudmine ja sõnastamine on publikule keerulisem.[4]

Lagle lavastuste läbiv hoiak ongi mitte võtta vastu lihtsamat elu: ta otsib materjali, mille vastupanu ületamine protsessina on poeetiline. See poeesia on ühtaegu nii performatiivne kui ka referentsiaalne.[5]

Marika Vaarik-Soo, näitleja, sündinud 13. oktoobril 1962. aastal. Ta lõpetas Kose Keskkooli ja omandas hariduse Viljandi kultuurikoolis ning aastal 1991 Tallinna Pedagoogikaülikoolis, spetsialiseerudes näitejuhtimisele. Lisaks õppis ta ka Vanalinnastuudio õppestuudios. Vaarik-Soo oli üks VAT Teatri asutajaliikmetest aastal 1987 ja töötas seal näitlejana kuni 1994. aastani. Seejärel jätkas ta näitlejakarjääri Rakvere Teatris 1995.–2006. aastal ning teatris NO99 aastatel 20092018. Aastast 2019 on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline näitleja.[6]

Vaarik-Soo on osalenud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Eikellegi kõrb”, “Tähtede all” ja “Libahunt”.[1]

Jörgen Liik, näitleja, on sündinud 12. märtsil 1990. aastal. Näitlejaõpinguid alustas ta 2010. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aastal 2014 lõpetas ta lavakunstikooli XXVI lennu Tiit Ojasoo juhendamisel ning alates samast aastast on ta töötanud näitlejana teatris NO99. Aastast 2019 on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline näitleja.[7]

Liik on osalenud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Tähtede all”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”.[1]

Katariina Tamm, näitleja, on sündinud 2. märtsil 1989. aastal. Tamm lõpetas 2011. aastal Turu Kunstiakadeemia nukukunsti erialal. Aastal 2019 lõpetas ta Royal Academy of Dramatic Art (RADA). Perioodil 2011-2016 töötas ta NUKU Teatris näitlejana.[8]

Aastatel 2020-2022 kuulus Tamm Von Krahli Teatri näitlejate hulka, kus ta osales Ekspeditsiooni ja Von Krahli Teatri ühistrupis. Alates 2023. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline näitleja. Tamm on osalenud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Tähtede all”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”.[1]

Vabakutselised liikmed (näitlejad)[muuda | muuda lähteteksti]

Rea Lest-Liik (osalenud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi   autorilavastus”, “Sa oled täna ilusam kui homme” ja “Tähtede all”);

Rasmus Kaljujärv (osalenud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Tähtede all” ja “Melanhoolia”);

Simeoni Sundja (osalenud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt” ja “Reis metsa lõppu”);

Mari Abel (osalenud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”);

Sander Roosimägi (osalenud lavastuses “Ainult jõed voolavad vabalt”).[1]

Vabakutselised liikmed (lavastajad)[muuda | muuda lähteteksti]

Jarmo Reha (lavastused “EIDOS” ja “Divide et Impera* jaga ja valitse”);

Katariina Unt (lavastus “3ÕDE”);

Ene-Liis Semper (lavastus “Ene-Liis Semperi autorilavastus”).[1]

Vabakutselised liikmed (heli- ja valguskujundajad)[muuda | muuda lähteteksti]

Jakob Juhkam, helikujundaja (lavastused “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Tähtede all” ja “Melanhoolia”);

Siim Reispass, valguskujundaja (lavastused “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Paratamatus elada ühel ajal” ja “Tähtede all”);

Allan Appelberg, graafiline disainer (lavastused “Ainult jõed voolavad vabalt”, “EIDOS”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Eikellegi kõrb”, “Divide et Impera* jaga ja valitse”, “Tähtede all”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”);

Grete Vaalma, valgustehnik (lavastused “Ainult jõed voolavad vabalt” ja “Reis metsa lõppu”)[1]

Muud liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Ave Kaing-Kaabel (etenduse juht), Johanna-Elisabeth Tärno (rekvisiitor-kostümeerija), Anni Heinaru (teenindus- ja piletimüügijuht), Tiina Savi (korraldusjuht), Kätlin Sumberg (turundus- ja kommunikatsioonijuht), Marju Väli (raamatupidaja).[1]

Lavastused[muuda | muuda lähteteksti]

  • “Paratamatus elada ühel ajal”, lavastaja Lauri Lagle. Esietendus 28. novembril 2019 Von Krahli Teatris.[1] “Paratamatuse elada ühel ajal“ lõpus oma eelmistest eludest pajatav maisitõlvik (Mart ­Koldits) on ju väga täpne ­paroodia praegusele esoteerikafilosoofide ajastule, nagu see on oma kohatuses ka nutikas publiku ­võõritamine: sa arvad, et said kõigest aru – tubli! –, aga mõtle nüüd uuesti, kas ikka on nii.[9]
  • “Eikellegi kõrb”. Esietendus 20. novembril 2021 Sakala 3 teatrimajas.[1] Lavastuses fantaseerivad sisemaailma üle, mis on väliste muutuste keerises, lavastaja-näitleja Jaanika Arum, visuaalkunstnik ja muusik Helen Västrik ning helikunstnik Mari-Liis Rebane.[1]
  • “Täna õhtul Lorem Ipsum”, lavastaja Mart Kangro. Esietendus 17. juunil 2021 Von Krahli Teatris.[1]
  • “Tähtede all”, lavastaja Lauri lagle. Esietendus 15. detsember 2021.[1] Lauri Lagle lavastus loob konteksti, kus saame küll teise inimese ära kuulata, kuid seejuures ka provotseerida teda asetuma rolli, kus tahame teda ise näha.[10]
  • “Libahunt”, lavastaja Peeter Jalakas. Esietendus 9. detsember 2022 Von Krahli teatris. Eesti teatriauhindadel 2023 nomineeriti Katariina Tamm “Libahundi” lavastusega parima naispeaosa kategoorias.[1]
  • “Melanhoolia”, lavastaja Juhan Ulfsak. Esietendus 13. aprill 2022.[1] Eesti teatriauhindadelt 2023 sai “Melanhoolia” lavastaja auhinna (Juhan Ulfsak) ja kunstniku auhinna (Edith Karlson). Katariina Tamm nomineeriti parima naispeaosa kategoorias.[1] Juhan Ulfsaki „Melanhoolia” vajab laagerdumiseks aega. See läheb vaatajasse sisse, aga ei lähe enam välja. See tunne alles jääb. Isegi süveneb. Saadud mulje võib matta enda alla ka nädalaid hiljem, pakkuda äkki rõõmugi, nagu hüsteeria hüsteerikule.[11]
  • “Sa oled täna ilusam kui homme”, lavastaja Lauri Lagle. Esietendus 12. septembril 2020.[1] Eesti teatri auhindadelt 2021 sai “Sa oled täna ilusam kui homme” etenduskunsti auhinna (Lauri Lagle); naispeaosatäitja auhinna (Marika Vaarik); meeskõrvalosatäitja auhinna (Jörgen Liik).[1] Lavastuse algimpulss oli Taavi Eelmaa luuletus “Kiri õnnelikele” luulekogust “Electraumur”, kust Lauri Lagle korjas enda jaoks üles mõtte, et kui oled leidnud midagi olulist, siis sulge see oma südame soppi ja kaitse seda. Lavastuse sünni tõukuvaks jõuks oli epideemia esimene laine oma suletuses, isolatsiooniseisundis, kus inimesed jäid ainult oma lähedastega, aga sõpruskond ja kontakt nendega kadus. Kuidas kaitsta oma südamesopis sõpruskonda?[12]
  • “Ainult jõed voolavad vabalt”, lavastaja Lauri Lagle. Esietendus 25. augustil 2022 Noblessneri valukoja Nobeli saalis.[1] Eesti teatriauhindadelt 2023 sai “Ainult jõed voolavad vabalt”  kunstniku auhinna (Arthur Arula) ja meeskõrvalosa auhinna (Sander Roosimägi).[1]
  • “Divide et Impera* jaga ja valitse”, lavastaja Jarmo Reha. Esietendus 18. mail 2022.[1] Eesti teatriauhindadel 2023 nomineeriti Jarmo Reha lavastusega “Divide et Impera* jaga ja valitse” parima lavastaja ja etenduskunstide kategoorias.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 1,21 1,22 1,23 1,24 Ekspeditsioon kodulehekülg. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://www.ekspeditsioon.com/
  2. Eesti Teatri Agentuur. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://statistika.teater.ee/stat/theatres/show/91/
  3. Lauri Lagle. (s.a.). Eesti Filmi Andmebaas. https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9520
  4. Herkko Labi. (2019). Arvustus. Eksistentsiaalne eksirännak Von Krahli tulevikku. https://kultuur.err.ee/1012457/arvustus-eksistentsiaalne-eksirannak-von-krahli-tulevikku
  5. Madis Kolk. (2022a, september 9). Kas te näete valgust? Sirp. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kas-te-naete-valgust/
  6. Marika Vaarik. (s.a.). Eesti Filmi Andmebaas. https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4359
  7. Jörgen Liik. (s.a.). Eesti Filmi Andmebaas. https://www.efis.ee/et/inimesed/id/19816
  8. Katariina Tamm. (s.a.). NUKU kodulehekülg. https://web.archive.org/web/20160221210111/http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/katariina-tamm/
  9. Ott Karulin. (2020, jaanuar 29). Https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88720919/von-krahli-teatri-uue-trupi-esimese-lavastuse-arvustus-ma-teen-seda-sulle. Eesti Ekspress. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88720919/von-krahli-teatri-uue-trupi-esimese-lavastuse-arvustus-ma-teen-seda-sulle
  10. Madis Kolk. (2022b, jaanuar 7). Kanaarilinnud suurte lugude vines. Sirp. https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/kanaarilinnud-suurte-lugude-vines/
  11. Valner Valme. (2022, juuli 14). Lõpp ja algus korraga Von Krahli teatris. Teater. Muusika. Kino. https://www.temuki.ee/archives/5699
  12. Siim Reispass. (2021). Valguskujundus lavastusele „Sa oled täna ilusam kui homme“.