Teadus kolme minutiga
Ilme
"Teadus kolme minutiga" on kolme minuti pikkuste loengute konkurss, mida korraldab Eesti Teaduste Akadeemia [1] ning toetavad TeaMe+ ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond.
Kolmeminutiloengute konkursil osalevad noorteadlased peavad mahutama oma teadustöö kolme minuti pikkusesse esitlusse ning valima selleks formaadi, mis avaks töö sisu ja olulisuse võimalikult laiale sihtrühmale. Konkurss pakub teaduse populariseerimise alase väljakutse doktorantidele ning samas tutvustab neid kui noori teadlasi avalikkusele.
Konkurss sai alguse 2015. aastal, kui "Teadlaste öö" raames toimus Teaduste Akadeemia saalis pidulik galaõhtu.
Konkurss toimus ka 2016. ja 2017. aasta sügisel.
Laureaadid ja finalistid
[muuda | muuda lähteteksti]2017
[muuda | muuda lähteteksti]Laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]- Andrea Giudici – “Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes”. Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituut, lainetehnoloogia eriala
- Elisabeth Dorbek-Kolin – “Krüptosporidioos – tundmatu vaenlane?”. Eesti maaülikool, veterinaarmeditsiini eriala
- Elise Joonas – “Mikrovetikad vs nanoosakesed: kas erinevus rikastab või visam võidab?”. KBFI, Tartu ülikool, botaanika ja ökoloogia eriala
- Fideelia-Signe Roots – “Naistraktorist – poeetiline kangelane”. Eesti kunstiakadeemia, kunsti ja disaini eriala
- Janek Urvik – “Igavesti elamise võimatusest”. Tartu ülikool, zooloogia ja hüdrobioloogia eriala
- Madis Uuemaa – “Digitaalsete elektrivõrkude lävel”. Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut, energeetika eriala
- Oliver Laas – “Virtuaalsus = tegelikkus?”. Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut, filosoofia eriala
- Tiina Laansalu – “Nomen est omen – ehk millest räägivad kohanimed”. Eesti keele instituut, eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala
Finalistid
[muuda | muuda lähteteksti]- Anna-Liisa Eller – „Eesti kromaatiline kannel kui barokkinstrument“. Eesti muusika- ja teatriakadeemia, kandle eriala, interpreedi suund
- Brigitta Davidjants – „„Kultuurisõjad“ sotsiaalmeedias Armeenia ja Aserbaidžaani näitel“. Eesti muusika- ja teatriakadeemia, muusikateaduse eriala
- Jaak Kõusaar – „Numbrid, elu ja pilvetehnoloogia“. OYE Networki süsteemiarhitekt, Tallinna tehnikaülikool, arvutisüsteemide eriala
- Krista Karro – „Kui konna vaade liita kotka pilguga“. Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut, kultuuride uuringud
- Kätrin Karu – „Jätkusuutlik toidulaud“. Tallinna tehnikaülikooli loodusteaduskond, keemia- ja biotehnoloogia eriala
- Margot Sepp – „Miks on mõnes järves vesi tumedam kui teises?“. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, hüdrobioloogia eriala
- Mari Järve – „Rauaaeg Euraasia stepis: kes olid sküüdid geneetiliselt?“. Eesti biokeskus, evolutsioonibioloogia töörühm, molekulaarbioloogia eriala
- Simo Ilomets – „Milline on Mustamäe tervis?“. Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut, ehituse ja keskkonnatehnika eriala
- Thomas Schindler – „Kasvuhoonegaasid lepakaigastes – indikaator, globaalne probleem või õnne valem?“ („Greenhouse gases at grey alder stems − indicator, global risk or source of happiness?“). Tartu ülikool[2][3] ökoloogia ja maateaduste instituut, keskkonnatehnoloogia eriala
2016
[muuda | muuda lähteteksti]Laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]- Juri Ess – "Liikluskorraldus ja -õnnetuste ennetamine". Tallinna tehnikaülikool, transpordiplaneerimise eriala
- Katre Juganson – "Nanomaterjalid – kas uus oht?". KBFI, keemia ja geenitehnoloogia eriala
- Kristi Krebs – "Ravimiretsept – allkirjastatud geneetikaga". Tartu ülikool, molekulaar- ja rakubioloogia
- Rain Kuldjärv – "Metsiku pärmi metsikus ja kultuurpärmi kultuursus". Tallinna tehnikaülikool, toiduainete tehnoloogia eriala
- Sander Paekivi – "Inimkeele dünaamika modelleerimine". Tallinna ülikool, füüsika eriala
- Ragnar Saage – "Värviline rauaaegne valu". Tartu ülikool, arheoloogia eriala[4]
Finalistid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sandra Särav – "Ära kaota oma identiteeti internetti". Tallinna tehnikaülikool, õigusteadus[5]
- Ronald Laarmaa – "Mis on mikroobne toiduahel?". Eesti maaülikool, hüdrobioloogia eriala
- Marleen Pedjasaar – "Millest algavad ja kuhu takerduvad muutused haridussüsteemis". Tallinna ülikool, haridusjuhtimise eriala
- Maria Tuulik – "Mustrid eesti omadussõnade tähendustes". Eesti keele instituut, eesti ja soome-ugri keeleteadus
- Maido Merisalu – "Kuidas võidelda nähtamatu vaenlasega?". Tartu ülikool, materjaliteaduse eriala
- Lehti Saag – "Eesti eelajalugu ja vanaDNA uuringud". Eesti biokeskus, evolutsioonibioloogia eriala
- Katrin Saar – "Milleks meile limnoloogia?". Eesti maaülikool, keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia eriala
- Kaarel Truu – "Tallinna keskaja taaskasutus". Eesti kunstiakadeemia, muinsuskaitse ja konserveerimise eriala
- Juri Ess – "Liikluskorraldus ja -õnnetuste ennetamine". Tallinna tehnikaülikool, transpordiplaneerimise eriala
- Hannaliisa Uusma – "Postsovetlikud mehelikkused Eesti popmuusikas". Eesti muusika- ja teatriakadeemia, muusikateaduse eriala
- Eve Sepping – "Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest". Eesti kunstiakadeemia, kunsti ja disaini eriala
- Aare Tool – "Eduard Oja teistmoodi heliread". Eesti muusika- ja teatriakadeemia, muusikateaduse eriala
2015
[muuda | muuda lähteteksti]Laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]- Maria Fomitšenko – “Molekulaarsed mahutid”. Tallinna tehnikaülikooli keemia ja geenitehnoloogia doktorant
- Elisabeth Hõbesalu – “Ernst Hiis - Estonia klaveri isa”. Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse magistrant
- Uku Lember – “Konstruktiivne vaikus Nõukogude Eesti segaperedes”.Tallinna ülikooli ajaloo teadur
- Hanna Moor – “Kuidas mõjutab regulaatorvalk Fis Pseudomonas putida biofilmi moodustumist?”. Tartu ülikooli geneetika doktorant
- Andres Toode – “Manipuleeritud märtsipommitamine”. Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant
- Ronald Väli – “Üks viis, kuidas päike ja tuul purki panna”. Tartu ülikooli elektrokeemia doktorant
Finalistid
[muuda | muuda lähteteksti]- Heli Ernits – “Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett: salvestiste analüüs”. Eesti muusika- ja teatriakadeemia loomingulise suuna oboe eriala doktorant
- Friedrich Kaasik – “Tehislihased”. Tartu ülikooli tehnika ja tehnoloogia doktorant
- Alisa Krasnova – “Eddy the flux and carbon of the forest”. Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimefüsioloogia doktorant
- Triin Lauri – “Koolivaliku talumatu võistluslikkus”. Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor ja interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse nooremteadur
- Heidi Lees ja Piia Jõul – “Oht merepõhjas − keemiarelvad”. Tallinna tehnikaülikooli keemia ja geenitehnoloogia doktorandid
- Elina Mark – “Kumb oli enne − kas kana või muna. Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi sigimisbioloogia osakonna doktorant
- Maido Märss – “Elektrienergia tarbimise majandamine väiketootmisel”. Tallinna tehnikaülikooli energia- ja geotehnika doktorant
- Liivi Plumer – “Hundid, koerad ja hübriidid”. Tartu ülikooli zooloogia doktorant
- Marju Raju – “Ei saa mitte vaiki olla”. Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse doktorant
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (November 2017) |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ERR Novaator.Teaduste akadeemias selgusid kolme minuti loengute konkursi võitjad. 22. september 2016 (vaadatud 11.11.2017)
- ↑ 2017. aasta laureaadid. Sirp, 10. november 2017 (vaadatud 11.11.2017)
- ↑ ERR Novaator. Teaduste Akadeemias selgusid konkursi "Teadus 3 minutiga" võitjad. 27.10.2017 (vaadatud 12.11.2017)
- ↑ Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduse populariseerimise kursused (II) ‒ kolme minuti loengute konkurss 2016 Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja teadusasutuste noorteadlastele. (vaadatud 12.11.2017)
- ↑ Teaduste Akadeemias selgusid konkursi "Teadus 3 minutiga" võitjad. ERR Novaator.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kuidas kolme minutiga maailma muuta? – 2017. aasta laureaatide mõtteid. Sirp, 10. november 2017