Brigitta Davidjants
Brigitta Davidjants (sündinud 13. juulil 1983) on Eesti muusikateadlane.
Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias[viide?], Jerevani konservatooriumis[viide?], Ankara Ülikoolis[viide?] ja Helsingi Ülikoolis[viide?]. 2007. aastal kaitses ta EMTAs magistritöö teemal "Orientalism ja muusika: erinevatest lähtekohtadest armeenia rahvalaulude transkriptsioonides" ning 2016. aastal doktoriväitekirja "Armenian national identity construction: from diaspora to music".[1]
Davidjants töötab lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Ülikoolis.[1]
Tema luulet on avaldatud 2023. aasta kogumikus "Eesti novell".[2]
Kirjandus- ja ajakirjanduslooming
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatuid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Ida läänepiiril: Türgi, Armeenia, Gruusia". Tallinn: Go Group, 2010
- "Minu Armeenia: aus vastus". Tartu: Petrone Print, 2017
- "(Mitte just) armastuslugu". Tallinn: Varrak, 2017
- "Armastuseta". Tallinn: Tänapäev, 2019
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Marianne Kõrver - Ehk oleksin praegu hoopis andekas helilooja?" Eesti Päevaleht, 18. veebruar 2006
- "Toivo Tulev: kõik pole müüdav". Eesti Päevaleht, 10. oktoober 2006
Tõlked
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on tõlkinud vene ja inglise keelest eesti keelde Anna Politkovskaja "Vene päeviku" (Eesti Päevaleht, 2007), armeenia keelest muinasjutte teoses "Muinasjutusild : armeenia, aseri ja gruusia muinasjutud" (Vilnius, 2007) ja inglise keelest Sofka Zinovieffi teose "Punane printsess: revolutsiooniline elu" (Eesti Päevaleht, 2010).[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Brigitta Davidjants ETIS
- ↑ Änilane, Eleen (28. august 2023). "ARVUSTUS | Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. augustil 2023.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Brigitta Davidjants |