Asta Oraspõld

Allikas: Vikipeedia

Asta Oraspõld (kuni 3. veebruarini 1939 Asta Sollmann; 14. jaanuar 1926 Tartu15. veebruar 2022 Tartu) oli eesti geoloog, paleontoloog ja litoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asta Oraspõld oli töölise tütar.[1]

Lõpetas 1945 Tartu 2. Keskkooli ja 1950 Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiaosakonna; 1950–1953 TRÜ aspirant, geoloogia-mineraloogiakandidaat (1953, TRÜ), väitekiri "Jõhvi, Keila ja Vasalemma ea brahhiopoodide, trilobiitide, gastropoodide ja ostrakoodide fauna ökoloogia (Eesti NSV ordoviitsium)".

Oli 1953–1992 TRÜ ja geoloogiaosakonna vanemõpetaja ja dotsent, 1956–1958 ühtlasi kateedri juhataja ja 1962–1964 bioloogia-geograafiateaduskonna prodekaan. Aastast 1992 pensionil.

Lugenud faatsieste ja formatsioonide õpetust, analüüsi, litogeneesi ja litoloogiat, regionaalgeoloogiat, maavarade õpetust.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimusi Eesti ordoviitsiumi brahhiopoodide paleontoloogiast ja biostratigraafiast ning litoloogiast. Eesti Looduseuurijate Seltsi liige 1950. aastast, geoloogiasektsiooni esimees 1954–1956, Eesti Geograafia Seltsi auliige (1995). Üle 25 teadustrükise.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Новые брахиподы йыхвиского, кейлаского и вазалеммаского горизонтов. // Тр. Инст-а геол. АН ЭССР. I. Тлн 1956
  • Литология поркуниского горизонта в Эстонии. // Уч. зап. ТГУ 359 (1975)
  • Литологическая характеристика пограничных слоев вормсиского и пиргуского горизонтов в средней части Эстонии. // Уч. зап. ТГУ 527 (1982)
  • Литология вормсиского горионта в Эстонии (kaasautor E.Kala). // Уч. зап. ТГУ 527 (1982)
  • Nabala lade Kesk- ja Lõuna-Eestis. Tartu 1995
  • Late Ordovician carbon isotope trend in Estonia, its significance in stratigraphy and environmental analysis (kaasautor). // PALAEO 210 (2004)
  • The Pirgu regional stage (Upper Ordovician) in the East Baltic: lithostratigraphy, biozonation (kaasautorid L. Hints, J. Nõlvak). // Proc. Est. Acad. Sci. Geol. (2005) 4

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide. Lk 263–264
  2. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu 1987, 183
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 120
  • Istorija geologitšeskih nauk v Estonii. Tallinn 1986, 323
  • Eesti entsüklopeedia 14, 343
  • Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn 1995, 80

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.