Franz Loewinson-Lessing
Franz (Fjodor) Juljevitš Loewinson-Lessing (9. märts (25. veebruar vkj) 1861 Peterburi – 25. oktoober 1939 Leningrad) oli geoloog, teoreetilise ja eksperimentaalpetrograafia rajaja.
Loewinson-Lessing oli arsti poeg. Ta lõpetas 1879 Peterburi 3. gümnaasiumi ja 1883 Peterburi ülikooli.
Oli aastatel 1889–1891 mineraloogia ja petrograafia eradotsent, 1892–1902 Tartu Ülikooli mineraloogia professor, 1893–1899 ühtlasi füüsika-matemaatikateaduskonna dekaan. Alustas Tartu Ülikoolis põhjapanevat magmakivimite uurimist.
Aastatel 1902–1920 oli ta Peterburi polütehnilise instituudi ja 1920–1939 Peterburi (Leningradi) ülikooli professor, 1925–1929 NSVL TA Mullainstituudi ja 1930–1938 NSVL TA Petrograafiainstituudi direktor. Asutas 1935. aastal Kamtšatka vulkanoloogiajaama ja oli selle esimene direktor. Koostas tardkivimite keemilise klassifikatsiooni.
Tartus töötades korraldas geoloogiaekspeditsioone Uuralitesse, Kaukaasia ja Armeenia mägedesse, Kirgiisia steppidesse, Itaaliasse, Šveitsi jm. Tema nime kannab Novaja Zemljal mägi ning Kuriili saarestikus vulkaan ja mäeahelik, tema järgi on nimetatud mineraal lessingiit.
Ta oli NSV Liidu Teaduste Akadeemia liige.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918