Tartu Ülikooli geoloogia osakond

Tartu Ülikooli geoloogia osakond on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi koosseisu kuuluv akadeemiline struktuuriüksus.

Ajalugu

Keisririigi periood

Constantin von Grewingk oli mineraloogiaprofessori ametis 33 aastat (1854–1887)

Geoloogiliste ainete õpetamine algas Tartu ülikoolis 1802. aastal, kui loodusteaduse ja botaanika professor Gottfried Albrecht Germann alustas mineraloogialoengutega. 1806. aastast lisandus teise geoloogilise õppeainena füüsikaprofessor Georg Friedrich Parroti Maa füüsika kursus (1815. aastast Maa füüsika ja geoloogia kursus). Tegelik süstemaatiline ja mitmekülgne geoloogiaalane õppetöö algas alles 1820. aastal, kui filosoofiateaduskonda lisandusid üldise loodusteaduse ja mineraloogia õppetool ning mineraloogiakabinet (1850. aastast füüsika-matemaatikateaduskonna ja 1918. aastast matemaatika-loodusteadusteaduskonna koosseisus).

1854. aastal määrati mineraloogia õppetoolile erakorraliseks professoriks Constantin Grewingk, kes järgneva 33 aasta jooksul luges ülikoolis palju kursusi. 1859. aastal kaitses ta esimesena Tartu ülikoolis geoloogia alal doktoritöö (käsitles Liivi- ja Kuramaa geoloogiat).

1896. aastal loodi lisaks mineraloogia õppetoolile ka geoloogia õppetool.

Eesti Vabariigi periood

Pärast Eestist lahkumist 1944. aastal jätkas professor Armin Öpik oma erialal võõrsil. 1962. aastal valiti ta Austraalia TA liikmeks

Hendrik Bekkeri loengutega 1922. aastal sai alguse üleminek eestikeelsele õppetööle. Bekkeri eestvõttel hakati välja andma erialaste teaduslike tööde seeriat "Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused". 1930. aastal määrati geoloogia ja paleontoloogia õppetooli juhtima Armin Öpik, kelle tuntus ja paljud välisreisid laiendasid Eesti geoloogide rahvusvahelisi sidemeid. Kuni emigreerumiseni 1944. aasta suvel oli kõikide geoloogia põhikursuste lugemine tema õlgadel.

Nõukogude periood

1944. aasta lõpul määrati matemaatika-loodusteadusteaduskonna koosseisus oleva geoloogiakateedri juhatajaks ainsana geoloogia õppejõududest ülikooli jäänud Karl Orviku. Aprillis 1945 loodi geoloogia kateedri baasil kolm kateedrit:

• üldise geoloogia ja geomorfoloogia kateeder (juhataja Karl Orviku 1945–1950)
• paleontoloogia ja stratigraafia kateeder (juhataja Artur Luha 1945–1950)
• mineraloogia ja petrograafia kateeder (juhataja Evald Möls 1945–1950)

1950. aastal vähendati kateedrite arvu kahele. Paleontoloogia ja stratigraafia ning mineraloogia ja petrograafia kateeder liideti üheks. Ühine kateeder sai nimeks mineraloogia ja paleontoloogia kateeder (juhataja Artur Luha 1950–1951; Evald Möls 1950–1958).

Fail:Karl Orviku.jpg

Karl Orviku korraldas 1945. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiaosakonna taasavamise; oli kateedrijuhataja ametis aastatel 1944–1956

Teise kateedrina jätkas üldise geoloogia ja geomorfoloogia kateeder, kuid nüüd uue nime all: geoloogia kateeder (juhataja Karl Orviku 1950–1956; Asta Oraspõld 1956–1958).

1958. aastal liideti mõlemad kateedrid üheks. Ühine kateeder sai nimeks mineraloogia ja geoloogia kateeder. Kolm aastat hiljem (1961) taas uus nimi: geoloogia ja mineraloogia kateeder, kuid käibele läks lihtsalt geoloogiakateeder.

Geoloogiakateedri juhatajad

• 1958–1960 Evald Möls
• 1960–1988 Arvo Rõõmusoks
• 1988–1993 Aadu Loog

Aastatel 1961–1993 kuulus geoloogiakateeder bioloogia-geograafiateaduskonda.

Pärast taasiseseisvumist

Professor (1992. aastast) Volli Kalm juhtis geoloogia instituuti aastatel 1993–1995. Hiljem (2012) valiti ta Tartu Ülikooli rektoriks

Professor Tõnu Meidla juhtis geoloogia instituuti aastatel 1996–2003. Professoriametis alates 2000. aastast

Akadeemik (2018. aastast) Kalle Kirsimäe juhtis geoloogia instituuti aastatel 2003–2007. Seejärel sai temast geoloogiaosakonna juhataja

Eesti taasiseseisvusmisel (1991) jätkas geoloogiakateedri akadeemiline personal vanas koosseisus: professor Arvo Rõõmusoks, dotsendid Aadu Loog, Volli Kalm ja Asta Oraspõld ning mitu vanemõpetajat. Järgnevatel aastatel professorite arv kasvas: Volli Kalm (1992), Aadu Loog (1993), Tallinnast Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudist tulid ülikooli üle professori ametikohale Madis Rubel (1992) ja Väino Puura (1994). Aastatel 2000–2002 professoriteks tõusnud Tõnu Meidla ja Kalle Kirsimäe on selles ametis tänini.

Geoloogia instituut ja geoloogia osakond

1. jaanuaril 1993 reorganiseeriti bioloogia-geograafiateaduskonda kuulunud geoloogiakateeder geoloogia instituudiks.

Geoloogia instituudi juhatajad

• 1993–1995 Volli Kalm
• 1996–2003 Tõnu Meidla
• 2003–2007 Kalle Kirsimäe

1. augustil 2007 kujundati geoloogia instituut ümber geoloogia osakonnaks ökoloogia ja maateaduste instituudi koosseisus.

Geoloogia osakonna juhatajad

• alates 2007 Kalle Kirsimäe

Õppetoolid

Bioloogia-geograafiateaduskonnas hakkas 1. septembrist 1992 kehtima uus struktuur. Senine geoloogiakateeder kujundati kolme õppetooli ja geoloogiamuuseumiga geoloogia instituudiks. Õppetöö läbiviimine korraldati õppetoolide põhiselt. Igal õppetoolil oli kas juhataja või õppetooli hoidja.

Õppetoolid:

• geoloogia ja mineraloogia õppetool (juhataja Aadu Loog 1992–1997; Väino Puura 1997–2000; aastatel 2000–2002 vakantne; aastast 2002 Kalle Kirsimäe);
• paleontoloogia ja stratigraafia õppetool (juhataja Madis Rubel 1992–2000; aastast 2000 Tõnu Meidla);
• rakendusgeoloogia õppetool (juhataja Volli Kalm aastast 1993).

Geoloogiaprofessorid (erakorralised, korralised ja külalisprofessorid)

Keisririigi periood

Otto Hermann von Abich oli mineraloogiaprofessor aastatel 1842–1847

• Moritz von Engelhardt, mineraloogiaprofessor 1820–1841; Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige (1816)
• Otto Hermann von Abich, korraline mineraloogiaprofessor 1842–1847; hilisem Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik
• Constantin von Grewingk, mineraloogia erakorraline (1854–1860) ja korraline professor 1860–1887
• Johann Theodor Lemberg, mineraloogia erakorraline (1888–1889) ja korraline professor 1889–1891; emeriitprofessor (1891)
• Franz Loewinson-Lessing, mineraloogia erakorraline (1892–1898) ja korraline professor 1898–1902; hilisem NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik
• Nikolai Andrussov, geoloogia erakorraline (1896–1901) ja korraline professor 1901–1904; hilisem Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik
• Vassili Tarassenko, mineraloogia erakorraline (1903–1905) ja korraline professor 1905–1918
• Georgi Mihhailovski, erakorraline geoloogiaprofessor (1905–1912) ja korralise geoloogiaprofessori asetäitja (1912)
• Nikolai Bogoljubov, erakorraline geoloogiaprofessor 1914–1918

Hendrik Bekkeri loengutega 1922. aastal sai alguse üleminek eestikeelsele õppetööle

Eesti Vabariigi periood

• Hendrik Bekker, erakorraline geoloogiaprofessor 1924–1925
• Armin Öpik, geoloogia ja paleontoloogia erakorraline (1930–1935) ja korraline professor 1935–1944; hilisem Austraalia Teaduste Akadeemia liige

Nõukogude periood

• Artur Luha, paleontoloogia ja stratigraafia professor 1945–1951; Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik (1946)
• Karl Orviku, üldgeoloogia professor 1946–1956; Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946)
• Arvo Rõõmusoks, geoloogiaprofessor 1969–1993; emeriitprofessor (1993)

Väino Puura oli geoloogia ja mineraloogia professor aastatel 1994–2000. Seejärel jätkas emeriitprofessorina

Pärast taasiseseisvumist

• Volli Kalm, rakendusgeoloogia professor 1992–2012
• Aadu Loog, geoloogia ja mineraloogia korraline professor 1993–1997; emeriitprofessor (1997)
• Väino Puura, geoloogia ja mineraloogia erakorraline (1994–1997) ja korraline professor 1997–2000; emeriitprofessor (2000)
• Madis Rubel, paleontoloogia ja stratigraafia korraline professor 1992–2000; emeriitprofessor (2000)
• Tõnu Meidla, paleontoloogia ja stratigraafia professor aastast 2000
• Kalle Kirsimäe, geoloogia ja mineraloogia professor aastast 2002; Eesti Teaduste Akadeemia liige (2018)
• Alar Rosentau, rakendusgeoloogia professor aastast 2021
• Leho Ainsaar, geoloogiaprofessor aastast 2021

Külalalisprofessoreid

• Rein Vaikmäe (1999–2001)
• Urve Miller (1999–2002)
• Tom Floden (2001–2004)
• Alvar Soesoo (alates 2016)
• Aivo Lepland (2021)

Välislingid

• Tartu Ülikooli geoloogia osakond. geoloogia.ut.ee