Sümfooniaorkester

Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad

puupuhkpillid: flöödid, oboed, klarnetid, fagotid
vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba
löökpillid: timpanid, suur trumm ehk aerotrumm, väike trumm ehk põristamistrumm, taldrikud, metallofon, ksülofon
keelpillid: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid, harfid. Vahetevahel mängivad kaasa ka klaver (klahvkeelpill) ja klavessiin

Olenevalt üheliigiliste soleerivate puhkpillide hulgast liigitatakse orkestrid:

kaheseks ehk väikeseks orkestriks
kolmeseks, neljaseks jne ehk suureks orkestriks.

Kõigis orkestrikoosseisudes lisanduvad vastavalt partituurile löökpillid: suur trumm, väike trumm, timpanid, taldrikud, triangel, kastanjetid, kellamäng, tšelesta, gong, tamtamm jm ning harf(id).

Sümfooniaorkestri ajalugu

18. sajandi sümfooniaorkester

19: sajandi sümfooniaorkester

19. sajandil hakkas sümfooniaorkestri koosseis suurenema ning 20. sajandi alguseks oli see muutunud hiiglaslikuks. Näiteks Gustav Mahleri 8. sümfoonia koosseisus on 3 sopranisolisti, 2 aldisolisti, tenorisolist, baritonisolist, bassisolist, 2 segakoori, poistekoor, 2 pikoloflööti, 4 flööti, 4 oboed, inglissarv, 5 klarnetit, bassklarnet, 4 fagotti, kontrafagott, 8 metsasarve, 4 trompetit, 4 trombooni, basstuuba, timpanid, löökpillid, orel, harmoonium, tšelesta, klaver, 6 harfi, madoliin, esimesed viiulid, teised viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid. Lisaks põhikoosseisule teevad eraldi lavaorkestris kaasa veel 4 trompetit ja 3 trombooni. Mahleri soovitus oli, et suuremates saalides võiks puupuhkpillide esimesi partiisid kahendada ning kellpillide koosseisu laiendada.

19. sajandil muutus romantilise muusika vajaduste tõttu paljude pillide kõla ja mängutehnika:

vaskpillidele lisati ventiilid
puupillidel hakati kasutama klapisüsteemi
keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen.

Kasutusele tulid ka uued pillid, mida hakati kasutama ka sümfooniaorkestris. Paljud orkestripillid omandasid tänapäevase kuju.

Sümfooniaorkestri suureks uuendajaks oli prantsuse helilooja Hector Berlioz, keda peetakse ka nüüdisaegsete orkestratsiooni põhimõtete alusepanijaks. Ta võttis kasutusele uusi löökpille ning suurendas oluliselt vaskpillide koosseisu.

20. ja 21. sajandi sümfooniaorkester

Sümfooniaorkestri koosseis

Sümfooniaorkestri koosseis kodeerituna

Kood	Tähendus	Seletus
2222 4231 timp str	2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti - 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni, 1 tuuba timpanid, viiulid	Standardne kahene koosseis
0202 2200 timp str	2 oboed, 2 fagotti - 2 metsasarve, 2 trompetit timpanid, viiulid	Varaklassitsistlik sümfooniaorkester: orkestris puuduvad flööt ja klarnet
3333 4231 timp 14/12/10/8/6	3 flööti, 3 oboed, 3 klarnetit, 3 fagotti - 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni, 1 tuuba timpanid 14 I ja 12 II viiulit, 10 vioolat, 8 tšellot, 6 kontrabassi	Romantismiaja orkester. Klassikalisel perioodil oli keelpillide osa väike 8/6/4/3/2
2d1, 2+1, 2d1es+bass, 3d1 - ...	2 flööti ja 1 pikoloflööt; 2 oboed + inglissarv; klarnetit ja 1 Es-klarnet + bassklarnet; 3 fagotti ja 1 kontrafagott	+ = lisamängija, d = üks mängija tohib mängida topeltpartiid Sümfooniaorkestri kolmene koosseis
2, 2d1, 2, 2, alto sax 4430 timp perc hp str	2 flööti, 2 oboed ja inglissarv, 2 klarnetit, 2 fagotti, altsaksofon - 4 metsasarve, 4 trompetit, 3 trombooni, timpanid, löökpillid, harf, viiulid	See ei ole traditsiooniline neljane koosseis. Seda koosseisu kasutatakse Georges Bizet Arlésienne-Suite No. 1. mängimisel

Kahene koosseis

Kahene koosseis kujunes välja Viini klassikute loomingus. Soleerivaid puu- ja vaskpille on 2 igast liigist: 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit. Sageli ka tromboonid, tuuba ja timpanid. Tänapäeval on koosseisus ka pikoloflööt, mille partiid esitab 2. flöödimängija.

Puhkpillide kõla tasakaalustavad keelpillid. Kaheses koosseisus on keelpille 8-10 / 6-8 / 4-6 / 4-6 / 2-4. Orkestri instrumentatsioonis (kiirkiri) märgitakse keelpillide arvu kindlas järjekorras: 1. viiul / 2. viiul / vioola / tšello / kontrabass.

Näide: Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia c-moll op 67 (1808)

2 flööti ja pikoloflööt

2 oboed

2 klarnetit

2 fagotti ja kontrafagott

2 metsasarve

2 trompetit

3 trombooni

timpanid

keelpillid

Kolmene koosseis

19. sajandi lõpul oli kolmene koosseis kohustuslik mistahes sümfooniaorkestri komplekteerimisel. Kolmeses koosseisus on suurendatud samatämbriliste puu- ja vaskpillide arvu kolmeni.

2 flööti ja pikoloflööt

2 oboed ja inglissarv

2 klarnetit ja väike klarnet või 2 klarnetit ja bassklarnet

2 fagotti ja kontrafagott

3 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, tuuba (4-häälne seade)

timpanid

Sellises koosseisus mängib

pikoloflöödi partiid 3. flööt
inglissarve partiid 3. oboe
väikese klarneti või bassklarneti partiid 3. klarnet.

Kolmeses koosseisus on keelpille: 12-16 / 10-14 / 8-10 / 8-10 / 6-8.

Näide: Béla Bartóki orkestrikontsert (1943, uus versioon 1945)

2 flööti ja pikoloflööt

2 oboed ja inglissarv

2 klarnetit ja bassklarnet

2 fagotti ja kontrafagott

4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, tuuba

timpanid, triangel, trumm, basstrumm, taldrikud, tamtamm

2 harfi

keelpillid

Neljane koosseis

Neljases koosseisus on suurendatud samatämbriliste puu- ja vaskpillide arvu neljani.

2 flööti ja 2 pikoloflööti

3 oboe ja inglissarv

väike klarnet ja 2 klarnetit ja bassklarnet

3 fagotti ja kontrafagott

4 metsasarve, 4 trompetit, 3 trombooni ja tuuba (4-häälne seade)

timpanid

Sellises koosseisus mängib

1. ja 2. pikoloflöödi partiid 3. ja 4. flööt
inglissarve partiid 4. oboe
väikese klarneti partiid 3. klarnet ja bassklarneti partiid 4. klarnet
kontrafagoti partiid 4. fagott

Neljases koosseisus on keelpille: 16-20 / 14-18 / 10-16 / 10-14 / 8-12

Viiene koosseis

Viieses koosseisus on soleerivate puhkpillide arvu suurendatud tavaliselt vaid üksikutes rühmades. Heliloojate nõudmised on erinevad ja seepärast nimetatakse koosseise nende endi järgi: Wagneri, Bruckneri, Straussi, Mahleri, Schönbergi jne orkester.

Vaata ka

Sümfooniaorkestrite loend