Sulm

Sulm
Suubub	Muri jõgi 46° 44′ 38″ N, 15° 34′ 15″ E
Valgla maad	Austria
Valgla pindala	1121 km²
Pikkus	29,3 km

See artikkel räägib Muri lisajõest; Neckari lisajõe kohta vaata artiklit Sulm (Neckari lisajõgi)

Sulm on jõgi Austrias Lõuna-Steiermargis. See on 29,3 km pikk (66,0 km koos pikema lähtejõega Schwarze Sulm). Selle valgla on 1121 km². Selle kaks lähtejõge Schwarze ja Weiße Sulm algavad mõlemad Koralpe (põhja-lõunasuunaline mäeahelik Kagu-Alpides, mis eraldab Steiermargi liidumaad Kärnteni liidumaast) idanõlvadelt. See voolab ida suunas Muri jõe poole läbi Deutschlandsbergi ja Leibnitzi ringkondade. Sulmi org kulgeb Lääne-Steiermargi kõrgustikest Ida-Steiermargi küngaste ja madalikeni.

Sulmi peamised lisajõed on Schwarze Sulm (36,7 km pikk, Bad Schwanberg on keskne turulinn) ja Weiße Sulm (29,3 km pikk, Wies), mis ühinevad Prarathi küla lähedal, Gleinstättenist ülesvoolu. See on koht, mida peetakse tegelikuks Sulmi oru alguseks. Veel allavoolu, Großkleini ja Fresingi lähedal suubub Sulmi Saggau jõgi ja Leibnitzi lähedal Laßnitzi jõgi, vahetult enne seda, kui Sulm teeb järsu pöörde kagusse ja voolab Mur jõega peaaegu paralleelselt enne sellesse suubumist.

Sulm kulgeb omaenda massiivsetest kvaternaari ladestustest koosneva paksu sängi peal ja seetõttu on oru säng praegu üsna tasane, kuigi (nagu võib järeldada selle servade allesjäänud terrasside põhjal) algselt pidi see järsem olema. Seetõttu murdis jõgi kergesti oma kaldaid ja põhjustas sageli suuri üleujutusi, kuni seda alates 1960. aastatest reguleeriti.

Sulmi oru ainulaadne geograafiline tunnus on Sausali mäeahelik, millel on oma mahe mikrokliima, mis toetab märkimisväärset osa Steiermargi veinikasvatusest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sulmi org on andnud arheoloogilisi leide alates neoliitikumi ajast, mis näitab, et see on olnud tuhandeid aastaid ida-lääne suunaline läbikäik. Rauaajal (osal Hallstatti kultuuriperioodist) oli Gleinstätteni ja Großkleini vahelisel Burgstallkogelil asuval asustusel märkimisväärne piirkondlik tähtsus. Seotud nekropol, millest osa on siiani nähtav, on Kesk-Euroopa üks suurimaid ja paremini säilinuid, kuigi alates 19. sajandi lõpust on palju rüüstatud.

Eelajaloo seisukohalt on eriti märkimisväärne Frauenbergi mägi Leibnitzi lähedal. Ilmselt kui pühapaik naisjumalannadele läbi kogu neoliitikumi ja keldi ajastu, selle platoo kandis templit Rooma ajal, kui municipium Flavia Solva õitses. Hiljuti on selle ühel nõlval tuvastatud üks suurimaid teadaolevaid hilis-Rooma perioodi kalmistuid.

Arvatakse, et pärast roomlaste taandumist Noricumi provintsist 5. sajandil oli Sulmi org rändeperioodil asustatud minimaalselt (kui üldse). Ülestähendused 10. ja 11. sajandist, kui Baieri emissarid Salzburgist selle taasasustasid, kirjeldavad seda kui soostunud ja raskesti läbitavat.

Paljud Sulmi alumise oru asulad pärinevad tõenäoliselt 9. sajandist, kui baierlased võtsid piirkonna tagasi praeguste sloveenide eelkäijatelt, kes olid selle lõdvalt asustanud pärast seda, kui avaaride valitsus oli Karl Suurele alistunud. 12. sajandil muutus piirkond Salzburgi kirikuriigi territooriumiks ja jäi selleks enam kui 400 aastaks. Khuenburgide perekond, Salzburgi aadli oluline haru, omas kuni 19. sajandi lõpuni suuri territooriume.

Tänapäeva Austria ida- ja lõunaosasid mõjutanud sõjad ja looduskatastroofid ei säästnud peaaegu kunagi Sulmi orgu, väljaarvatud tõenäoliselt rändtirtsud, kelle kohta pole kohalikke andmeid isegi ajast, mil teised Steiermargi osad said tõsiselt kannatada. 1532. aastal liikusid türklaste väed, kes taganesid oma ebaõnnestunud esimeselt Viini piiramiselt, piki Muri lõuna poole ja hävitasid laia maa-ala mõlemal pool jõge; nende ratsavägi rüüstas, põletas ja röövis peaaegu takistamatult. 1680. ja 1681. aastal nõudis viimane Musta surma (buboonkatk) puhang Austrias Sulmi oru piirkonnas arvukalt ohvreid. 1805. aasta novembris, Napoleoni Kolmanda koalitsiooni sõja ajal, rüüstasid sissetunginud Prantsuse väed piirkonda ja terroriseerisid elanikke.

Sulmi oru piirkond kaotas 1919. aastal palju olulisi ühendusi lõunaga (eriti Marburg an der Drau linnaga, nüüd Maribor), kui Alam-Steiermark liideti tärkava Jugoslaaviaga. Selle tulemusel orienteerus piirkond rohkem põhja poole ja Steiermargi pealinnale Grazile, kuid muutus ka Austria "vaikseks nurgaks".

1947. aasta jaanuaris Londonis Lancaster House'is peetud Austria asjade erisaadiku koosolekul esitas Jugoslaavia territoriaalseid nõudeid mitte ainult Austria Kärnteni liidumaa lõunapoolsetele osadele (kus elanikkond 1920. aasta Kärnteni rahvahääletusel Austriasse jäämise poolt hääletas), aga ka nendele Lõuna-Steiermargi osadele, mis olid täielikult Austria päritolu. Josip Broz Tito lähedane nõunik Joze Vilfan esitas memorandumi, mis oleks teinud Sulmist piirijõe. Vahetult pärast seda tekkinud lõhe Tito ja Stalini vahel pani NSVL-i nendele nõudmistele esialgse toetuse tagasi võtma ning koos Briti okupatsioonivägede kompromissitu suhtumisega Steiermargis põhjustas see Jugoslaavia plaani täieliku kokkuvarisemise. Tänapäeval on Sulmi piirkond ja Sloveenia mineviku ammu selja taha jätnud ning loovad väga sõbralikke suhteid.

Aastatel 1907–1967 tegutses orus raudteeliin, mis ühines Leibnitzis Austria Lõunaraudteega. Palju algseid jaamahooneid ja mõned terasest raudteesillad on siiani alles. Ainult lühike lõik Gleinstätteni raudteeliinist on veel kasutuses. Need pinnasetööde osad, mida ei oldud järgnevate aastakümnete jooksul eemaldatud, on nüüdseks enamjaolt muudetud biotoobiks, pakkudes peavarju kohalikule loomastikule ja taimestikule ning pakkudes kauget peegeldust sellest, milline oli Sulmi oru põhi enne selle suunamist praegusesse intensiivsesse põllumajanduslikku kasutusse.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Sulmi oru pinnas on viljakas ja selle majandust iseloomustab põllumajandus (peamiselt mais, aga viimasel ajal ka alternatiivsed põllukultuurid) ning mäenõlvadel ja Sausali mäestikus ka suurepärase kvaliteediga vein. Võtme köögiviljatoode (mitte ainult Sulmi orus vaid kogu piirkonnas) on kõrvitsaseemneõli, mis on EL kaitse all olev toode.

Turism, peamiselt matkamise ja jalgrattasõidu näol, on kujunenud oluliseks majandusteguriks. Peamiselt alates 1970. aastatest on Sulmi orus õitsema hakanud ka teenindusmajandus.

Mõnes piirkonnas on märkimisväärseid savivarud. Varasematel aegadel, kui talupojad käisid paljajalu, välja arvatud pühapäeviti või erilistel puhkudel, muutis jalgade külge kleepuv savi nad kollakaspruuniks ja seetõttu hakati neid hüüdma Gelbfüße ("kollajalad"). Eriti Gleinstättenis on neid maardlaid juba pikka aega telliste tootmiseks kasutatud. Tondach Gleinstätten AG (osa riiklikust ehitusmaterjalide ettevõttest Wienerberger AG) on piirkonna majanduse jaoks olulise tähtsusega. Assmann Groupi kaks tehast, Leibnitzis ja Gleinstättenis, on veel üks suur panus.