Spermatogenees

Allikas: Vikipeedia

Spermatogeneesiks (ladina spermatogenesis) nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites.[1]

Spermatogenees on kompleksne bioloogiline protsess, mis on hädavajalik paljude loomade suguliseks sigimiseks.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Suguküpsetel isaste madude seemnerakkude arenguprotsess toimub munandites. Spermatogeneesi kestvus on varieeruv ja oleneb suuresti madude elupaiga temperatuurist - arvatakse, et puhkeseisundis talvituvatel madudel on spermatogenees sesoonne.

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Meestel[muuda | muuda lähteteksti]

Spermatogeneesi käigus jagunevad diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Spermatosoidide küpsemist nimetatakse spermiogeneesiks.

Seemnerakkude etapiline arenguprotsess toimub mitmetes meessuguelundites, sh vääniliste seemnetorukeste iduepiteelis, munandites ja munandimanustes, mis on nimetatud rakkude reservuaar kuni seemepurskeni.

Kogu tsükli pikkus on umbes 70 - 80 ööpäeva.

Spermatogeneesiks on hädavajalik testosterooni olemasolu. Spermatogeneesi hormonaalset ringlust reguleerivad hüpotalamus, ajuripats ja Leydigi rakud.

Algab poistel puberteedieas (spermarhe) ning kestab normaaljuhul elu lõpuni.

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Spermatogenees toimub suguküpseks saanud poistel ja täiskasvanud meestel vahetpidamata ning häired arenguprotsessis võivad suguküpsetel poistel ja täiskasvanud meestel mitmeid häireid esile kutsuda ka mitmete haiguslike seisundite poolt ebasoodsalt mõjutatud saada.

Spermatogeneesi häired (osaline)[2][muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 715:2004.
  2. Sperm Disorders, veebiversioon (vaadatud 11.06.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]