Meioos

Allikas: Vikipeedia

Meioos (kreeka k. vähenemine) on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv väheneb kaks korda tütarrakkudes. Tekib 4 tütarrakku ja nende geneetiline materjal erineb üksteisest. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed.[1]

Meioosil on kaks jagunemist[muuda | muuda lähteteksti]

1. Meioos I ehk taandjagumine

2. Meioos II ehk võrdjagunemine [2]

Meioos I jaguneb viieks faasiks[muuda | muuda lähteteksti]

1. Interfaas I – seal toimub DNA replikatsioon( kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks, tsentrioolid kahekordistuvad. Rakuorganellid suurenevad. Sünteesitakse makroergilisi ühendeid. [3]

2. Profaas I – Kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), toimub kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid(samad geenid) liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad. [4]

3. Metafaas I – homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Moodustub mitoosikääv. [5]

4. Anafaas I – Kromosoomid lahknevad poolustele(ATP energia abil), kääviniidid lühenevad, isa ja ema kromosoomid jagunevad võrdselt mõlema vahel. Ristsiire toimunud ehk isakromosoomis on emakromatiin ning vastupidi. [6]

5. Telofaas I – Toimub tsütokinees. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tsentrioolid kahestuvad uuesti ja kromosoomid ei keerdu lahti.[7]

Meioos II jaguneb neljaks faasiks,( meioos II jagunemine sarnaneb mitoosile)[muuda | muuda lähteteksti]

1. Profaas II – kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja profaas II liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja moodustub kääviniidistik. 2. Metafaas II – kromosoomid paikevad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas II – kromatiidid lahknevad raku poolustele. Kääviniidid lühenevad.

4. Telofaas II – toimub tsütokinees, ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku [8]

Meioosis tekkinud 4 tütarrakku ei ole geneetiliselt identsed. [9]

Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

Homoloogilised kromosoomid-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid, kus samu tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samal positsioonil. Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid kahes kordsuses, ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena,nt kõigi inimeste keharakud.

Diploidsed (kahekordsed)- kromosoomid tõmmatakse lahku.

Haploidsed(ühekordsed)- kromosoomid, mis sisaldavad pool geneetilist materjali. [10]

Erinevatel organismirühmadel on haplo- ja diplofaasi ajalise kestuse vahekord väga erinev. Vastavalt sellele, millisel organismi arenguetapil toimub meioos, eristatakse 3 eri meioosi tüüpi:

Sügootne meioos- (askomütseedid, basidiomütseedid, paljud vetikad). Meiotsüüdiks on viljastatud munarakk, millest tekivad haploidsed rakud, mis jagunevad edasi mitootiliselt. Sel juhul on organismi elutsüklis prevaleerivaks haplofaas, öeldakse ka, et selline organism on haploidne. [11]

Spoorne meioos -kõrgemad taime). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid.

Haploidse spoori edasine saatus on eri taimerühmadel erinev. [12]

Sammal - spoorist areneb taime roheline osa e. gametofüüt, mida tavaliselt mõistetaksegi samblana. Sellel arenevad sugurakud e. gameedid (antud juhul tekivad nad mitoosi teel, sest sambla roheline osa on haploidne), mis viljastamisel annavad sügoodi. Sellest areneb sporofüüt, mis koosneb diploidsetest rakkudest, ning kus osa rakke alustavad meioosi, tekitades uuesti haploidseid spoore. [13]

Sõnajalg - spoorist areneb eelleht (mis on gametofüüdiks), sellel tekivad gameedid, mis annavad sügoodi. Sellest omakorda tekib kogu ülejäänud taim (diploidne), mida iga normaalne inimene tunneb kui sõnajalga. [14]

Õistaim - haploidne spoor teeb läbi ainult 3 mitootilist jagunemist (emastaimel), moodustades 8 lootekoti rakku, millest üks funktsioneerib munarakuna. Selle viljastamisel areneb uus taim. Seega õistaimedel haplofaas on väga lühike ja märkamatu. [15]

Gameetne meioos -kõigil loomadel ja real alamatel taimedel . Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised ning mis on kõrgelt kohastunud viljastumiseks.[16]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]