Meioos

Allikas: Vikipeedia

Meioos (kreeka keeles vähenemine) on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda. Tekib 4 tütarrakku, mille geneetiline materjal erineb üksteisest. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed.[1]

Meioosil on kaks jagunemist: meioos I ehk taandjagumine ja meioos II ehk võrdjagunemine.[2]

Meioos I faasid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Interfaas I – seal toimub DNA replikatsioon (kromosoomid duplitseeruvad kahekromatiidilisteks, tsentrioolid kahekordistuvad). Rakuorganellid suurenevad. Sünteesitakse makroergilisi ühendeid.[2]
  2. Profaas I – kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), toimub kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid (samad geenid) liibuvad kokku ja kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad.[3]
  3. Metafaas I – homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Moodustub mitoosikääv.[2]
  4. Anafaas I – kromosoomid lahknevad poolustele (ATP energia abil), kääviniidid lühenevad, isa ja ema kromosoomid jagunevad võrdselt mõlema vahel. Ristsiire toimunud ehk isakromosoomis on emakromatiin ning vastupidi.[2]
  5. Telofaas I – toimub tsütokinees. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tsentrioolid kahestuvad uuesti ja kromosoomid ei keerdu lahti.[2]

Meioos II faasid[muuda | muuda lähteteksti]

Meioos II jagunemine sarnaneb mitoosi omaga.

  1. Profaas II – kahe jagunemisele vahele jääv lühike interfaas ja profaas II liituvad. DNA replikatsiooni ei toimu. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja moodustub kääviniidistik.
  2. Metafaas II – kromosoomid paikevad raku ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge.
  3. Anafaas II – kromatiidid lahknevad raku poolustele. Kääviniidid lühenevad.
  4. Telofaas II – toimub tsütokinees, ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku.[2]

Meioosis tekkinud 4 tütarrakku ei ole geneetiliselt identsed.[1]

Meioositüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevatel organismirühmadel on haplo- ja diplofaasi ajalise kestuse vahekord väga erinev. Vastavalt sellele, millisel organismi arenguetapil toimub meioos, eristatakse 3 meioosi tüüpi:

  1. Sügootne meioos – esineb askomütseetidel, basidiomütseetidel, paljudel vetikatel. Meiotsüüdiks on viljastatud munarakk, millest tekivad haploidsed rakud, mis jagunevad edasi mitootiliselt. Sel juhul on organismi elutsüklis prevaleerivaks haplofaas, öeldakse ka, et selline organism on haploidne.[4]
  2. Spoorne meioos – esineb kõrgematel taimedel. Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. Haploidse spoori edasine saatus on eri taimerühmadel erinev.[4]
  3. Gameetne meioos – esineb kõigil loomadel ja real alamatel taimedel. Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised, kuid on kõrgelt kohastunud viljastumiseks.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Definition: meiosis". nature.com. Kasutatud 3.7.2017. Inglise.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Kristel Mäekask. "Meioos". slideshare.net, 2008. Kasutatud 3.7.2017.
  3. Helina Reino. "Meioos". slideshare.net, 2015. Kasutatud 3.7.2017.
  4. 4,0 4,1 4,2 "Meioos". Kasutatud 3.7.2017.