Kvalitatiivsed uurimismeetodid

Allikas: Vikipeedia

Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. (Vrd kvantitatiivsed uurimismeetodid, mis üritavad mõõta mingi omaduse või tunnuse esinemise hulka). Metodoloogiliselt erineb kvalitatiivne uuring kvantitatiivsest selle poolest, et esimeses toimub andmete kogumine ja tõlgendamine üheaegselt.

Kvalitatiivse uurimise puhul ei ole tegemist mõõtmisega.

Analüütiline keemia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Analüütilises keemias on kvalitatiivse uuringu eesmärgiks aine kindlaksmääramine selle keemiliste, bioloogiliste või füüsikaliste omaduste põhjal või aine koostisosade võimalikult täpne määramine (so aine kirjeldamine). Kvalitatiivne analüüs – see on uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine või kas mingi uuritav ühend esineb analüüsitavas proovis. Eesmärk võib olla aine koostisesse kuuluvate elementide või funktsionaalsete rühmade kindlakstegemine või ühendi keemilise struktuuri identifitseerimine.

Sotsiaalteadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs.

Humanitaarteadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Humanitaarteadustes on kvalitatiivsed uurimismeetodid enimlevinud, kuna enamik humanitaarvaldkondi ei oma mõõdetavat uurimisainest.

Kvalitatiivne meetod sotsiaal- ja humanitaarteadustes on sõltuv uurija tõlgendustest - kogutud andmed on hinnangulised. Seetõttu on andmed omavahel raskesti, kuid tinglikult siiski võrreldavad.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]