Soorüdi
| Soorüdi | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Rüdi Calidris |
| Liik |
Soorüdi |
| Binaarne nimetus | |
|
Calidris alpina L., 1758 | |
| Sünonüümid | |
|
Erolia alpina | |
Soorüdi ehk soorisla ehk alpirisla[1] (Calidris alpina) on kurvitslaste sugukonda rüdi ehk risla perekonda kuuluv lind.
Eestis pesitseb peamiselt soorüdi alamliik niidurüdi ehk balti risla.[1]
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Soorüdi pesitseb põhjapoolkera tundrates, samuti Läänemere ja Põhjamere rannikul Soomest ja Eestist kuni Briti saarte, sealhulgas Iirimaani.[1]
Soorüdi talvitub Vahemere maades ja Aasia lõunaosas Punase mere rannikult kuni Lõuna-Jaapanini.[1]
Mittesuguküpsed isendid jäävad suveks sageli talvituspaikadesse. Juhtub, et nad rändavad küll põhja poole, aga peatuvad poolel teel, minemata lõpuni. Üksikud jõuavad tundrassegi, ent ei hakka seal pesitsema, vaid hulguvad salkades ringi.[1]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Soorüdi tiiva pikkus on 11–12½ cm ja kaal 44–57 g. Emased on isastest veidi suuremad.[1]
Linnu ülapool on tumepruun laiade roostepruunide suleääristega. Kurgualune ja puguala on kaetud peente tumedate tähnidega, rind ja kõhu eesosa on tumepruun ja ülejäänud kõhualune valge. Talvel on soorüdi ülapool suitshall, pugu samuti, ülejäänud alapool valge.[1]
Noorlindudel on sügisrände ajal alapool kaetud ümmarguste tumedate laikudega.[1]
Eluviis ja toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Soorüdi jookseb kiiresti ja lendab hästi. Ta lendab sagedaste kehapööretega, nii et vaheldumisi on näha tema selja- ja kõhupool.[1]
Soorüdi iseloomulik häälitsus on kuristav "grui-grui-grui-...". Häirimise korral häälitseb ta kõrgel toonil "trii". Rändel olevast parvest kostab tasaseid vilehääli.[1]
Soorüdi toiduks on selgrootud. Ta sööb mardikaid ja nende vastseid, kärbeste ja surusääskede vastseid, sääriksääskede mune, vihmausse, limuseid ja väikesi vähilaadseid. Toitu otsib ta veepiirilt, vahel on jalgupidi vees ja vajadusel ujub hästi. Saagi tekitatud liikumist liivas või mudas näeb ta juba kaugelt, jookseb kohale ja haarab saagi nokka.[1]
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Pesapaikadele saabub soorüdi Eestisse aprilli esimesel poolel, tundrasse mai ja juuni vahetusel.[1]
Tema mängulend on samasugune kui teistel rüdidel: linnud lendavad värelevail tiivul, mõnikord liuglennul. Sel ajal kuuldub peaaegu ööpäev läbi nende trillerdavat ja kuristavat mängulaulu.[1]
Soorüdi pesitseb liigniisketel mätlikel rohumaadel, tümades soodes, alati madalate veekogude ligidal, Läänemere ääres niisketel madalmurustel aladel. Pesaks on mättasse tehtud väheldane süvend. Pealt on pesa mulluse kuluga hästi varjatud. Mõnikord on pesa vaevakase või villpea puhma varjus. Pesa on vooderdatud tundras pajulehtedega, Eestis rohukõrtega.[1]
Munemise algul, kui pulmalend on lõppenud, on soorüdid hästi märgatavad. Nad sööstavad äkiliselt lendu ja lasevad sealjuures madallennul kuuldavale oma kuristavat "grui-grui"-häält. Seejärel laskuvad nad jälle mätaste varju. Pärast poegade koorumist käituvad linnud ärevalt. Vaenlase ilmudes tõusevad nad tihti lendu ja saadavad teda ärevate hüüetega. Kui vaenlane jõuab pesa lähedale, meelitavad vanalinnud teda eemale. Kuid pärast pesitsusaega on soorüdi rahulik ja vaikne lind.[1]
Täiskurnaga pesi võib leida suhteliselt kiiresti pärast pesitsuspaika saabumist: Eestis mai esimesel poolel, tundras juuni keskel. Tavaliselt on kurnas 4, harvem 3 või 5 muna. Need on valdavalt rohekas- või kollakaspruunid ja neil on pruunid tähnid, mis on koondunud peamiselt muna tömbile otsale. Muna on 31–40 mm pikk ja 23–26½ mm lai.[1]
Pojad kooruvad tundras juuni ja juuli vahetusel, aga Eestis hakkavad nad sel ajal juba lendama. Pojad lennuvõimestuvad 4 nädala vanuselt. Pojad ja vanalinnud koonduvad algul parve ja on hulgulinnud, aga lähevad varsti üle rändele.[1]
Tundrast hakkavad täiskasvanud isendid lahkuma juba juuli keskel ja täielikult kaovad soorüdid tundrast septembri keskel. Oktoobris saabuvad nad talvituspaikadesse Aserbaidžaanis ja Pürenee poolsaarel.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Soorüdi andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Soorüdi |