Slavoonia kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kraljevina Slavonija hr
Königreich Slawonien de
Regnum Sclavoniae la
Szlavón Királyság hu
Slavoonia kuningriik
16991868
Flag of the Kingdom of Slavonia.svg Coat of arms of Slavonia (crown historical).png
Lipp Vapp
Slavonia01.png
Valitsusvorm autonoomne vasallkuningriik
Osa eraldi Habsburgide maa ühises tsiviil-sõjaväelises halduses (1699–1745),
István Püha krooni maa Habsburgide monarhias (1745–1804)
Austria keisririigi osa (1804–1868)
pealinn Osijek
Religioon katoliiklus
Riigikeeled ladina
(aastani 1784; 1790–1847)
saksa
(1784–1790)
horvaadi
(1847–1868)
Slavoonia kuningriik aastal 1849

Slavoonia kuningriik (horvaadi Kraljevina Slavonija; saksa Königreich Slawonien; ladina Regnum Sclavoniae; ungari Szlavón Királyság) oli Habsburgide monarhia ja Austria keisririigi provints, mis eksisteeris aastatel 1699 kuni 1868. Provints hõlmas tänapäeva Slavoonia (tänapäeval Horvaatias) ja Sremi (tänapäeval Serbias ja Horvaatias) piirkondade põhjaosad. Nende piirkondade lõunaosad olid Slavoonia sõjaväestatud piiritsooni osad.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Slavoonia kuningriik külgnes läänes Horvaatia kuningriigiga, põhjas ja idas Ungari kuningriigiga ning lõunas Osmanite riigiga. Üheskoos Slavoonia sõjaväestatud piiritsooniga oli see umbes 17094 km². See jagunes kolmeks krahvkonnaks Požega, Virovitica ja Srem. Mäeaheliku kõrval provintsi keskosas koosnes ülejäänud Slavoonia kuningriigi osa viljakatest kõrgendikest, kuhu istutatud viinapuid ja viljapuid, ning laiast tasandikust.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Slavoonia kuningriik moodustati territooriumitest, mille Habsburgide monarhia sai Osmanite riigilt Karlowitzi rahuga (1699). Esialgu oli see eraldi Habsburgide maa ühises tsiviil-sõjaväelises halduses, mis kestis aastast 1699 aastani 1745. Asukad olid maksudest vabastatud, kuid seotud sõjaväeteenistusega. Aastal 1745 kehtestati täielik tsiviilhaldus ja Slavoonia kuningriik, kui üks István Püha krooni maadest, arvati halduslikult nii Habsburgide Horvaatia kuningriiki kui ka Habsburgide Ungari kuningriiki. Pärast 1849. aastat kinnitati Slavoonia kuningriik ja Horvaatia kuningriik Austria keisririigi täesti eraldi kroonimaadeks. Pärast 1868. aasta kompromissi (Nagodba) Ungari kuningriigiga ühendati Slavoonia kuningriik Horvaatia kuningriigiga ühtseks Horvaatia-Slavoonia kuningriigiks, mis, kuigi oli István Püha krooni süseräniteedi all, säilitas märkimisväärse omavalitsuse taseme.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

1802. aasta Austria rahvastikuandmete järgi oli Slavoonia kuningriigis 148 000 (51,6%) katoliiklast, 135 000 (47,2%) õigeusklikku ja 3500 (1,2%) protestanti.

Teiste statistiliste hinnangute järgi oli aastal 1787 Tsiviil-Slavoonias 265 670 asukat ning aastal 1804/1805 oli seal 286 349 asukat, kuid sellest arvust olid välja arvatud vaimulikud ja aadlikud. Sellel loendusel loendati ainult mehi. Loendati: 74 671 katoliiklast, 68 390 õigeusklikku, 1744 kalvinisti, 97 luterlast ja 160 juuti. Õigeusklike arv oli suurem Sremis: 32 090 õigeusklikku ja 12 633 katoliiklast. Teises kahes Slavoonia krahvkonnas, Požegas ja Viroviticas, samuti Požega linnas, oli katoliiklasi õigeusklikest rohkem.

Austria ametlik rahvaloendus aastal 1857 annab Slavoonia kuningriigi kohta järgmise tulemuse (Sremi osa oli aastal 1857 Serbia vojevoodkonna ja Temesvári banaadi osa):

Požega komitaat

Osijek komitaat

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Slavoonia kuningriik oli peamiselt põllumajanduslik maa, nagu ka Horvaatia kuningriik, ja see oli tuntud oma siiditoodangult. Põllumajandus ja karjakasvatus olid asukate kõige tulutoovamad tegevused. Toodeti igasugust maisi, kanepit, lina, tubakat ja suurtes kogustes lagritsat. Toodetud veini kogus oli samuti suur, eriti Srijemi komitaadis. Aastal 1857 oli tööhõive tööstuses kõrgeim Osijeki komitaadis (11,01%), samas kui 72,3% oli hõivatud põllumajanduses (Požega komitaadis 82,9%).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]