Silmusnelinurk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Silmusnelinurk
Kandiline silmusnelinurk
Silmusnelinurk

Silmusnelinurk on nelinurkne ruudukujuline kujund, mille nurkadel on ümarad või kandilised silmused[1][2]. Võib olla kujundatud ruumilisena, moodustatud lõppematust paelast või nöörist. Sellele on omistatud maagilisi omadusi[3].

Eesti rahvakultuuris on silmusnelinurga kohta kasutatud nimetusi nagu nelinurk, nelikand, nelikant, aasruut, võlusõlm. Silmusnelinurka leiab arheoloogilises materjalis 9.–12. sajandist pärinevatel metallist rinnaehetel[4], pronksspiraalkaunistustel[5] ja tinulistel. Silmusnelinurk on pisuhänna tõrjeks esinenud viljasalvedel. Teda on tehtud ka muudele esemetele, näiteks viis silmusnelinurka kokku kombineerituna koonlalaual. Samuti on teda laiemalt kasutatud kirstudel perekonnaõnne kaitsvas tähenduses[6]. Rohkem kui puuesemetel on silmusnelinurka kasutatud tekstiilide kaunistustes: kinnastel[7] ja kirisukkadel[8], Setu vöödel, Lõuna-Eesti tikandites[9], naastpõimes rahvavaipadel[10].

Silmusnelinurka on peetud looduse ühtsuse tähiseks, maagiliseks hoiatuseks ja toetuseks, aga ka manala märgiks.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Sümboolikas[muuda | muuda lähteteksti]

Silmusnelinurk on Kultuurimälestiste riikliku registri logol ja kultuurimälestiseks tunnistatud hoonetele jm objektidele paigaldatakse seda märki kandev ümmargune metalltahvel. Kultuuripärandilist vaatamisväärsust tähistab see märkidel ka Soomes, Rootsis, Taanis, Gröönimaal ja Norras.

Silmusnelinurgast oli kujundatud 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo "Mina jään" embleem[11].

Silmusnelinurk on Kastre valla vapil.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]