Põimornament
Põimornament on ornamentaalne pinnakaunistus, mis on moodustatud reeglipäraselt või vabalt üksteisega põimunud paeltest ja joontest. Mõnikord on ornamenti põimitud ka figuure ja taimemotiive[1].
Põimornament võib kaunistada raamistusi või moodustada friise ehituskunstis, raamatumaalis või keraamikas. Esines juba 3. aastatuhandel eKr Aasia maades ja hiljem Vana-Rooma kunstis. Euroopa kunsti ajaloos jäi põimornamendi kasutuse kõrgaeg 6.–10. sajandi vahele, kuid mitmesuguseid põiminguid ja sõlmemotiive kasutati ka gootikas ja renessansis ning põimornament taasavastati historitsistliku ornamendina.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Rooma mosaiikpõrand põimornamendiga. Villa Romana del Casale
Vööpannal Sutton Hoo laevmatusest
Põimornament loomade kehadest. Book of Durrow
Hauakivi Šotimaalt 8.-9. sajandist
9. sajandi reljeef altaril St. Ambrogio basiilikas Milanos
Louis Püha psalter 12.-13. sajandi vahetusest
16. sajandi käsikirjaline raamat, illustratsioon Ambrogio de Predis
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kunstileksikon. Tallinn, 2001
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Flechtornament. Reallexikon zur Deutschen Kunstgeschichte
- Entrelacs. Reallexikon zur Deutschen Kunstgeschichte
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põimornament |