Salveilehed

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aedsalvei lehed

Salveilehed (Salvia officinalis folium) on aedsalvei (Salvia officinalis) saadused, mida kasutatakse mitmel otstarbel ja valmistusviisil nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.

Salveileht pealtvaates koos lehekarvakestega
Salveileht altvaates koos lehekarvakestega

Droogina[muuda | muuda lähteteksti]

Aedsalvei on ravimtaim. Euroopa farmakopöa järgi koosneb droog kuivatatud või peenestatud salveilehtedest. Neid kogutakse kogu õitsemise ajal.[1]

Komisjonide hinnangul leevendavad salveilehed ja neist valmistatud saadused paljusid psüühilisi vaevusi, näiteks hirmutunnet, hüsteeriat, depressiooni, üleväsimust, unetust, stressi, närvilisust jpt.[2]

Toimed ja kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Salveilehti kasutatakse nii sees- kui ka välispidiselt.

Vesitõmmis[muuda | muuda lähteteksti]

Seespidiselt soovitatakse kasutada ja tarvitataksegi salveilehti seedehäirete, mõne maksa- ja neeruhaiguse, köha, gripi ja üleminekuea liighigistamise ning nõrkustunde korral. Toimib sapieritust soodustavalt.

Vesitõmmisega võib kurku kuristada.

Rahvameditsiinis on salveid tarvitatud tõmmise ja teena. Viljatuse vastu soovitatakse rahvameditsiinis võtta naistel päevas teelusikatäis salveimahla, millele on lisatud pisut soola. Salveiga on ravitud impotentsust. Ka valulike menstruatsioonide korral saab salveist abi.[3]

Soovituslik päevane annus on 4–6 g droogi. Droogist valmistatud vesitõmmis tuleks jagada 3 kasutuskorraks.

Välispidiselt kasutatakse lehti või lehtedest pressitud mahla haavade ja raskesti paranevate haavandite ja veenipõletiku korral. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib salvei ka parodontoosi puhul.

Tinktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Alkoholitõmmist ei ole soovitatav pikka aega järjest tarvitada, kuna see võib põhjustada epilepsiataolisi krampe.

Tinktuuri päevane annus on 1–4 ml 3 korda päevas.[4]

Eeterlik õli[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Salveiõli

Salveilehtedest valmistatud eeterliku õli seespidise manustamise korral tuleb eetevaatlik olla, arvatavasti selles sisalduva mürgistava toimega tujooni tõttu.

Salveiõli päevane annus on 2–3 tilka eeterlikku õli segatuna 100 ml veega.

Salveiõli evib seente- (ka pärmseene Candida albicans), viiruse-, bakteri- ja põletikuvastast toimet.[5]

Alzheimeri tõbi[muuda | muuda lähteteksti]

Salvei inhibeerib peaaju atsetüülkolinesteraasi aktiivsust.

Uuringud on näidanud, et salveilehtedest valmistatud ekstrakt võib kerge ja keskmise raskusastmega staadiumis Alzheimeri tõbe põdevate patsientide jaoks olla looduslikuks ravivahendiks.[6]

Ohud, vastunäidustused ja üleannustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal (rinnapiimanõristust pärssiv) on soovitatav etteantud soovituslikku päevaannust mitte ületada. Salveilehtede toimet rasedale ja sündimata lapsele on kliiniliselt vähe uuritud, kuid arvatakse, et salveis sisalduv tujoon võib põhjustada raseduse katkemise.[7]

Maitsetaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Värskeid ja kuivatatud lehti lisatakse salatitele, juustule, kalatoitudele, munaroogadele ja lihatoitudele ning ulukiliha maitsestamiseks. Eriti kõrgelt hinnatakse salveid inglise köögis.

Kosmeetika ja apteegitoodetes[muuda | muuda lähteteksti]

Salveisaadused leiavad kasutust ka sellistes kosmeetikumides ja apteegitoodetes nagu kuristusveed, lõhnaõlid, higistamisvastased vahendid, pesuvahendid, aroomiõlid, lõhnaseebid, hambapastad jpm.[8]

Antioksüdandina[muuda | muuda lähteteksti]

Salveilehti ja neist valmistatud saadusi kasutatakse nende antioksüdantse toime tõttu säilitusainena.

Biokeemiline koostis (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]

Salveilehed sisaldavad eeterlikke õlisid (olenevalt teisendist 1,5–3,5%), millest suurema osa moodustab α-tujoon.[9] Lisaks tujoonile on tuvastatud veel ka 1,8-tsineooli, α- ja β-pineeni, kamprit, borneooli, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, tanniine, saponiine, kohvhappe derivaate (rosmariin- ja klorogeenhapet) ja alkaloidide jälgi jpm.

Koostoime ravimitega[muuda | muuda lähteteksti]

Salveilehtedes leiduvad diterpeenid seostuvad GABA-retseptoritega, seega võivad salveilehtedes leiduvad bioloogiliselt aktiivsed ühendid konkureerida ravimitega, mis mõjutavad GABA-retseptoreid (rahustid ja unerohud – barbituraadid, bensodiasepiinid).[10]

Toksilisus[muuda | muuda lähteteksti]

Salvei toksilisuse kohta on uuringud andnud vastakaid tulemusi, mõnel võib salvei tekitada eufooria, teisel mürgituse (arvatavasti tujoon), mis avaldub epilepsiataoliste krampide, peapöörituse ja psüühikahäiretena.[7]

Mürgistuse võib tekitada juba 15-grammine salveilehtede päevaannus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, lk 809
  2. Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 354, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
  3. Aedsalvei - imeline ravimtaim, 7. juuni 2011, Aialeht.ee, veebiversioon (vaadatud 13.02.2014)
  4. Sinikka Piippo, Ulla Salo,"Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 354, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
  5. M. S. Abu-Darwish, C. Cabral, I. V. Ferreira, M. J. Gonçalves, C. Cavaleiro, M. T. Cruz,T. H. Al-bdour, ja L. Salgueiro, http://www.hindawi.com/journals/bmri/2013/538940/ Essential Oil of Common Sage (Salvia officinalis L.) from Jordan: Assessment of Safety in Mammalian Cells and Its Antifungal and Anti-Inflammatory Potential, BioMed Research International, Volume 2013 (2013), Article ID 538940, 9 pages, veebiversioon (vaadatud 13.02.2014) (inglise keeles)
  6. Akhondzadeh S, Noroozian M, Mohammadi M, Ohadinia S, Jamshidi AH, Khani M. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12605619 Salvia officinalis extract in the treatment of patients with mild to moderate Alzheimer's disease: a double blind, randomized and placebo-controlled trial. J Clin Pharm Ther. 2003 Feb;28(1):53-9, veebiversioon (vaadatud 13.02.2014) (inglise keeles)
  7. 7,0 7,1 Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 355, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
  8. Sinikka Piippo, Ulla Salo,"Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 355, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
  9. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, lk 809
  10. European Medicine Agencies, COMMITTEE ON HERBAL MEDICINAL PRODUCTS (HMPC), FINAL COMMUNITY HERBAL MONOGRAPH ON SALVIA OFFICINALIS L., FOLIUM, veebiversioon (vaadatud 13.02.2014) (inglise keeles)