Sakala keskus

See artikkel räägib Tallinna hoonest; Viljandi asutuse kohta vaata artiklit Sakala Keskus (Viljandi)

Sakala keskus (rahvasuus ka Karla katedraal või Pühavaino kirik tolleaegse EKP Keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino järgi, ka leniniitlaste klooster) oli 1985. aastal valminud EKP Keskkomitee vabariiklik poliitharidusmaja Tallinna kesklinnas. Maja projekteeris eesti arhitekt Raine Karp ja seda ilmestas dolomiitfassaad.

Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega keskuse funktsioon muutus Sakala kultuurikeskuseks. 2007. aastal lammutati suur osa hoonest ja selle asemele ehitati meelelahutuskeskus Solaris.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Sakala keskus oli postmodernistlik suurehitis. Keskuse fassaad, mis oli ehitatud nn suletud müürina, oli Saaremaa dolomiidist. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, kuhu algselt kavatseti paigutada ka suur maakera kujutav muna (osalt must – kujutamaks kapitalistlikku Läänt –, osalt punane – kujutamaks Nõukogude Liitu), mis oleks kõrgunud üle Lenini puiestee (Estonia puiestee) ja Eesti Punaste Küttide väljaku (Islandi väljaku) ehk esplanaadi ristile planeeritud tseremooniaväljaku. Maja koosnes saalikorpusest ja Lenini puiestee äärsest õppekorpusest.

Sakala keskuse algse projekti autor oli Raine Karp, lõpliku lahenduse autor aga Toivo Kallas. Maja ehitati aastatel 1983–1985. Hoone sai esialgu kavandatust palju suurem, keskuse suurde saali mahtus ligi tuhat inimest.

Ürituspaik[muuda | muuda lähteteksti]

Suurejoonelise sisearhitektuuriga hoones oli tolle aja kohta suurepärase helitehnikaga suur saal. Esimeste mitteparteiliste ürituste seas korraldati Sakala keskuses 1987. kevadel Eesti õpetajate kongress. Sama aasta veebruaris toimus keskuses toonase Eesti NSV komsomoli kongress, mida külastas ka samal ajal Tallinnas viibinud NLKP peasekretär M. Gorbatšov. Kõnes tervitas parteijuht millegipärast kahel korral Nõukogude Läti noori.

1988. aastal valiti nn Karla katedraalis pärast 56-aastast vaheaega Miss Estonia. Tiitli võitis Heli Mets. Võistluse peakorraldaja oli Valeri Kirss. Samas kohas valiti Eesti aasta iluduskuninganna ka 1989., 1990., 1992., 1994. ja 1997. aastal.

Sakala keskuses viidi Laulva revolutsiooni ajal läbi ka mitmeid Rahvarinde üritusi. Üks suurematest oli Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete koostööorgani Balti Assamblee ühisistung 13. - 14. mail 1989.

Seal korraldati seminare, konverentse, vastuvõtte ja muid üritusi. Näiteks pidas Lennart Meri seal 1996. aastal vastuvõtu oma presidendiks valimise puhul ja vabariigi aastapäeva vastuvõtte. Suures saalis korraldasid 1990. aastail esindusüritusi ka suuremad ettevõtted.

Et Tallinna kesklinnas nappis suuri saale, korraldati seal ka koolide aktusi ja muid üritusi.

Sakala keskuses toimusid kultuurifestivalid, nagu Pimedate Ööde Filmifestival ja Jazzkaar.

Sakala keskuse lammutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Lammutamise plaanid[muuda | muuda lähteteksti]

1992. aastal oli Rävala puiestee 12 hoones kongressi- ja õppekeskus istungi- ja peosaalide ning abiruumidega. AS Sakala Keskuse juhatuse esimehe Kalle Sepa sõnul oleks võinud maja heli-, valgus- ja tõlketehnika uuendamisega kujundada sellest rahvusvahelistele nõuetele vastava kongressi- ja konverentsikeskuse.

10. aprillil 2001 andis majandusministeerium kultuuriministeeriumile üle AS Sakala Keskuse aktsiad. Need kuulusid täielikult Eesti riigile ning aktsionäride üldkoosoleku õigus oli kultuuriministril.

29. mail 2003 koormati Sakala keskuse kinnistu hoonestusõigusega 55 aastaks. Hoonestusõiguse aastatasu alghind oli miljon krooni. Konkursile tegi pakkumise neli ettevõtet: Uus Sakala AS (BDG, vennad Rebased) pakkumisega miljon krooni aastas; Estconde Invest OÜ, miljon krooni aastas; ELL Kinnisvara (Merko Grupp) 1,6 miljonit aastas; Sangvis OÜ (Pindi KV) 5 miljonit aastas. Võitjaks kuulutati Uus Sakala AS (BDG), kes oli teinud pakkumise vaid alghinnas – miljon krooni aastas. Peale selle otsustas riik firmale BDG anda tasuta hoonestusõiguseks 24 000 m² ehituspinda.

18. septembril 2006 astus AS-i Uus Sakala juht Peeter Rebane Keskerakonda, mis oli toona ainus Tallinna linnavalitsuses olev erakond. 25. oktoobril 2006 andis Tallinna linnavalitsus aktsiaseltsile Uus Sakala loa Sakala keskus lammutada. Märtsis 2007 hakati sinna ehitama meelelahutuskeskust Solaris. Maja lammutamise vastu protestisid jõuliselt mitmed organisatsioonid, kaaluti ka lammutamise vaidlustamist kohtus.

5. märtsil 2007 alustas aktsiaselts Uus Sakala pärast kõigi kooskõlastuste saamist Sakala keskuse lammutamist. Maja lammutati vaid osaliselt, muinsuskaitse nõudmisel jäeti alles Sakala keskuse torn, Rävala puiestee poolne paekivifassaad ja mõned muud detailid.

Lammutustööd[muuda | muuda lähteteksti]

5. märtsil 2007 alustati lammutamist.
7. märtsiks 2007 oli lammutatud suure saali fuajee.
8. märtsiks 2007 oli lammutatud hoone fuajee ja väike saal.
11. märtsiks 2007 oli lammutatud lühtrisaal.
15. märtsiks 2007 oli lammutatud suur saal.
18. märtsiks 2007 oli lammutatud valge saal.
31. märtsiks 2007 oli lammutatud Rävala puiestee pae- ja dolokivist fassaadiosa.

Uus hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Sakala keskuse asemele ehitatud Solarise keskus avati 9. oktoobril 2009. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad.

Solarise keskus endise Sakala keskuse torniga (2011)
Sakala keskuse taastatud Rävala pst poolne fassaad (2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvas on lammutamise vastu, Postimees, 12. detsember 2006
Sakala keskus veetakse prügimäele, Postimees, 1. november 2006
Tallinna peaarhitekt: Sakala keskus kisub vägisi supermarketiks, Postimees, 9. veebruar 2006