De Havilland Vampire

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

De Havilland Vampire (eesti keeles ’vampiir’) on esimene ühe turboreaktiivmootoriga lennuk, mis võeti Suurbritannia kuninglikus lennuväes relvastusse. Hävituslennuki väljatöötamist alustas de Havilland 1940. aastate algul. [1]

de Havilland Vampire
De Havilland DH115 Vampire banking with the sun reflecting off its silver wings.jpg
Tüüp hävitaja
Tootja de Havilland
Riik Suurbritannia
Esmalend 20. september 1943
Põhikasutaja Suurbritannia kuninglik lennuvägi
Toodanguarv 3268

Sissejuhatus[muuda | muuda lähteteksti]

Vampire oli kahe sabatala ja ühe turboreaktiivmootoriga konstruktsioon. Konstruktor Frank Halfordi kasutas sellist lennuki skeemi seetõttu, et reaktiivmootori võimsus ei väheneks. Mootori düüsi toruosa oli võimalik säilitada optimaalselt lühike. Vampire’i väikese kaalu saavutamiseks kasutati selle kereosas puit-sändvitš konstruktsiooni. De Havilland Vampire ehitamist alustati teise maailmasõja ajal, 20. septembril 1943. aastal toimus selle esmalend.[2]

Lennuk oli Suurbritannia kuninglikus lennuväes kasutusel aastatel 1946–1953 ja hiljem pilootide maismaaobjektide rünnakute väljaõppeks, kuni relvastusest väljaarvamiseni 1966. aastal. Hävituslennuk kohandati ümber ka Suurbritannia mereväe vajadusteks, selle modifikatsioonii nimeks sai de Havilland Sea Vampire (’merivampiir’).[3]

De Havilland Vampire oli peale Suurbritannia kasutuses ka Austrias, Austraalias, Birmas, Dominikaani Vabariigis, Egiptuses, Indias, Iirimaal, Indoneesias, Iraagis, Itaalias, Jaapanis, Jordaanias, Kanadas, Katanga provintsis, Kongos, Liibanonis, Mehhikos, Norras, Portugalis, Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas, Rodeesias, Rootsis, Soomes, Sri Lankas, Süürias, Šveitsis, Tšiilis, Uus-Meremaal, Venezuelas ja Zimbabwes.[3]

Lennutehnilised andmed[2][muuda | muuda lähteteksti]

  • Tiivaulatus: 11,6 m
  • Pikkus: 9,4 m
  • Kõrgus (kiiluga): 2,7 m
  • Tiiva pindala: 24,34 m²
  • Tühikaal: 2800 kg
  • Suurim kaal õhkutõusmisel: 5600 kg
  • Suurim kiirus: 882 km/h
  • Lennulagi: 13 km
  • Lennukaugus (täispaakidega): 1960 km
  • Mootor: 1 x 14.9 kN de Havilland Goblin 3, tsentrifugaalkompressoriga turboreaktiivmootor
  • Meeskond: 1

Relvastus[2][muuda | muuda lähteteksti]

  • 4 × 20 mm Hispano Mk.V automaatkahurit
  • Raketid: 8 × 76 mm
  • Pommid: 2 × 227 kg pommi või kaks tiivaalust kütusepaaki

Variandid[2][muuda | muuda lähteteksti]

Variant Lisainfo
DH 100 Kolm prototüüpi.
Vampire Mk I Ühekohaline hävitaja Suurbritannia kuninglikule lennuväele, ehitati 244 lennukit.
Mk II Kolm prototüüpi Rolls-Royce Nene turboreaktiivmootoriga. Üks ehitati valmis ja kahe konstruktsiooni muudeti.
F 3 Ühekohaline hävitaja Suurbritannia kuninglikule lennuväele. Tuletati Mk 1-st, ehitati 202 lennukit. 20 lennukit müüdi Norrasse.
Mk IV Nene-mootoriga projekt, mida ei ehitatud.
FB 5 Ühekohaline hävitaja-pommitaja versioon Goblin 2 turboreaktiivmootoriga. Ehitati 930 lennukit Suurbritannia kuninglikule lennuväele ja 88 müügiks.
FB 6 Ühekohaline hävitaja-pommitaja versioon Goblin 3 turboreaktiivmootoriga. Ehitati 178 lennukit; 100 neist ehitati Šveitsis (Šveitsi lennuväele).
Mk 8 Ghost-mootoriga, üks teisendus Mk 1-st.
FB 9 Troopilises kliimas sobilik hävitaja-pommitaja Goblin 3 turboreaktiivmootoriga, lisatud oli kabiini õhukonditsioneer. Ehitati 326 lennukit.
Mk 10 või DH 113 Vampire Goblin-mootoriga kahekohaline prototüüp, ehitati kaks.
NF 10 Kahekohaline hävitaja Suurbritannia kuninglikule lennuväele. Ehitati 95 lennukit (29 nimega NF54).
Sea Vampire Mk10 Prototüüp laevatekile maandumise katsetamiseks. Ehitati üks vastavate muudatustega lennuk.
Mk 11 või DH 115 Vampire Trainer Eraettevõtmine, kahekohaline turboreaktiivmootoriga treeningprototüüp.
T 11 Kahekohaline treeningversioon Suurbritannia kuninglikule lennuväele. Goblin 35 turboreaktiivmootoriga, ehitati 731 lennukit.
Sea Vampire F 20 Mereväe versioon FB 5-st, English Electric ehitas 18 lennukit.
Sea Vampire Mk 21 Kolm lennukit modifitseeriti katsete jaoks.
Sea Vampire T 22 Kahekohaline treeningversioon Suurbritannia mereväele ehitas de Havilland 73 lennukit.
FB 25 FB 5 variandid, 25 müüdi Uus-Meremaale.
F 30 Ühekohaline hävitaja-pommitaja Austraalia õhuväele. Roll-Royce Nene turboreaktiivmootoriga, 80 lennukit ehitati Austraalias.
FB 31 Nene-mootoriga, 29 lennukit ehitati Austraalias.
F 32 Üks muudatustega Austraalias, lisati õhukonditsioneer.
T 33 Kahekohaline treeningversioon. Goblin turboreaktiivmootoriga, 36 lennukit ehitati Austraalias.
T 34 Kahekohaline treeningversioon Austraalia mereväele. 5 lennukit ehitati Austraalias.
T 34A Vampire T 34s, kuhu pandi katapultistmed.
T 35 Modifitseeritud kahekohaline treeningversioon, 68 lennukit ehitati Austraalias.
T 35A T33 teisendustega sai T35 konfiguratsiooniks.
FB 50 Eksporditi Rootsi kui J 28B, ehitati 310 lennukit, millest 12 arendati T 55 standardiks.
FB 51 Ekspordi prototüüp, saadeti Prantsusmaale.
FB 52 Ekspordi versioon Mk 6-st, ehitati 101 lennukit. 36 lennukit eksporditi Norra ja olid kasutusel 1949–1957.
FB 52A Ühekohaline hävitaja-pommitaja Itaalia lennuväele, 80 lennukit ehitati Itaalias.
FB 53 Ühekohaline hävitaja-pommitaja Prantsusmaa lennuväele, 250 lennukit ehitati Prantsusmaal, nimega Sud-Est SE 535 Mistral.
NF 54 Eksporditud versioon Vampire NF 10-st Itaalia lennuväele, ehitati 29 lennukit.
T 55 Eksporditud versioon DH 115 treeningversioonist, ehitati 216 lennukit.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. {Watkins, D. (2014). De Havilland Vampire: The complete history. Suurbritannia: Fronthill Media.}}
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 {A Wrench in the Works Entertainment Inc. (09. 03 2020.). Living Warbirds. Retrieved: de Havilland DH.100 Vampire: http://www.livingwarbirds.com/de-havilland-vampire.php}}
  3. 3,0 3,1 {Military Factory. (09. 03 2020.). Military Factory. Retrieved: de Havilland DH.100 Vampire: https://www.militaryfactory.com/aircraft/detail.asp?aircraft_id=223}}