STS-2

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
STS-2
Aerial View of Columbia Launch - GPN-2000-001358.jpg
Missiooni STS-2 start
Missiooni tüüp katselend
Operaator NASA
COSPAR ID 1981-111A
SATCAT 12953
Missiooni kestus 2 päeva, 6 tundi, 13 minutit, 12 sekundit
Läbitud vahemaa 1 730 000 km
Läbitud orbiite 37
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat kosmosesüstik Columbia
Stardimass 104 647 kg
Maandumismass 92 650 kg
Meeskond
Meeskonna suurus 2
Meeskonna liikmed Joe Engle
Richard H. Truly
Missiooni algus
Stardi aeg 15.09.59, 12. november 1981 (UTC)
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Maandumise aeg 21.23.39, 14. november 1981 (UTC)
Maandumispaik Edwardsi õhujõudude baas, maandumisrada 23
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Perigee 222 km
Apogee 231 km
Orbiidi kalle 38,03 kraadi
Tiirlemisperiood 89 minutit
Sts-2-patch.pngSts-2 crew.jpg
Joe Engle ja Richard Truly
← STS-1
STS-3 →

STS-2 oli NASA Space Shuttle'i programmi teine lend. Missioon startis 12. novembril 1981 ja naasis Maale 14. novembril. Lendu teenindas kosmosesüstik Columbia ja meeskonnaks olid komandör Joe Engle ja piloot Richard H. Truly.[1] Missioon oli esimene kord ajaloos, kus taaskasutatav kosmoselaev naasis kosmosesse.

Algselt planeeriti, et STS-2 külastab Skylabi ja viib selle kõrgemale orbiidile, kuid plaanist loobuti, kui programmi tabasid viivitused. 11. juulil 1979, kaks aastat enne Space Shuttle'i missioonide algust sisenes Skylab Maa atmosfääri ja purunes.[2]

Meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Missioonile määrati kaks astronauti, kelleks olid Joe Engle ja Richard H. Truly. Engle oli algselt määratud missioonile Apollo 17, kuid ta eemaldati sealt pärast ülejäänud Apollo programmi missioonide tühistamist, et Kuule saaks minna geoloog Harrison Schmitt[3] ja selle tulemusel tekkis NASA-s ebatavaline olukord, kus kõik missioonil osalevad astronaudid olid oma esmalennul. Pärast STS-2 lõppu, muutis NASA reegleid ja edaspidi pidid kõik missiooni komandörid olema varem kosmoses käinud. Muudatuste tulemusel sai missiooni STS-2 meeskonnast NASA viimane algajatest koosnenud kosmoselaeva meeskond.[4]

Missioon[muuda | muuda lähteteksti]

Canadarmi katsetamine

Space Shuttle'i programmi teine missioon startis Kennedy kosmosekeskusest 12. novembril 1981 kell 10:10 kohaliku aja järgi. Missioon startis 7 kuud pärast missiooni STS-1. Algselt pidi Columbia startima 7:30, kuid tehnilise rikke tõttu lükati start edasi ja rike kõrvaldati Challengerilt võetud varuosaga.

Varem oli start määratud 9. oktoobrile, kuid see tuli RCS-tõukurite süsteemi tankimise ajal edasi lükata, sest süsteem hakkas lekkimaja seetõttu tuli üle 300 kuumuskilbi termokaitseplaadi asendada. Õnneks sai teha stardiplatvormil ja järgmiseks tähtajaks määrati 4. november, kuid siis tuli start tehnilise rikke tõttu taas edasi lükata.

STS-2 oli esimene missioon ajaloos, mil taaskasutatav kosmoselaev naasis kosmosesse teise meeskonnaga. Missiooni ajal külastas missiooni juhtimiskeskust president Ronald Reagan[5], kes pidi keskust algsete plaanide kohaselt külastama missiooni STS-1 ajal.

Missioon pidi kestma viis päeva ja selle ajal oli planeeritud Canadarmi testimine, kuid lennujuhid otsustasid Canadarmi testimisest loobuda ning lendu kahe päeva võrra lühendada, kui üks kolmest kütuseelemendist rikki läks. Engle ja Truly otsustasid korraldusi eirata ja püsisid plaanipärastel magamisaegadel ärkvel, et Canadarmi salaja katsetada. Vahelejäämise vältimiseks, katsetasid nad Canadarmi, kui nad polnud missiooni juhtimiskeskuse raadioside levialas.

Columbia maandus 14. novembril kell 13:23 Edwardsi õhujõudude baasi. Columbia sisenes Maa atmosfääri komandör John Engle'i käsitsi juhtimisel ja Engle sai ainsaks astronaudiks, kes juhtis kosmosesüstikut alates atmosfääri sisenemisest kuni maandumiseni. Ülejäänud missioonidel juhtis atmosfääri sisenemist arvuti ja piloodid võtsid juhtimise üle viis minutit enne maandumist[6].

Lühendatud lennust hoolimata täideti üle 90% missiooni eesmärkidest. Starditorni helisummutamissüsteemile tehtud parandused olid edukad ja STS-2 stardi ajal ei kaotatud ühtegi kuumuskilbi termokaitseplaati ning ainult 12 sai viga.[1]

STS-2 oli Space Shuttle'i programmi esimene missioon kus märgati tahkekütusekiirendite O-tihendite ebatavalist kulumist.[7] NASA uuris seda ja leidis, et see pole kosmosesüstikutele ohtlik. O-tihendite ebatavalist kulumist märgati veel 14 missioonil ja see sai 28. jaanuaril 1986 toimunud kosmosesüstik Challengeri katastroofi põhjuseks.

Lisaks oli STS-2 Space Shuttle'i programmi viimane missioon, kus Space Shuttle'i välispaak oli värvitud valgeks. Kaalu vähendamiseks jäeti välispaak edaspidi värvimata ja see muutis paagi 272 kilogrammi kergemaks.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 STS-2. NASA. Vaadatud 27. juuli  2018.
  2. STS-2. Space Facts. Vaadatud 27. juuli  2018.
  3. Harrison Schmitt: Geologist on the Moon. Space.com. Vaadatud 27. juuli  2018.
  4. Space Shuttle Columbia: A New Beginning and Vision. NASA Spaceflight. Vaadatud 27. juuli  2018.
  5. Presidential Calls to Space: A Timeless Tradition. NASA. Vaadatud 27. juuli  2018.
  6. Space Shuttle: Landing 101
  7. Missed Warnings: The Fatal Flaws Which Doomed Challenger. Space Safety Magazine. Vaadatud 27. juuli  2018.
  8. Columbia’s White External Fuel Tanks. Space.com. Vaadatud 27. juuli  2018.