Mine sisu juurde

RT (televõrk)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Russia Today)
RT
Riik  Venemaa
Omanik Rossija Segodnja
Tähtsad isikud Margarita Simonjan
Endised nimed Russia Today

RT (endine Russia Today, Россия сегодня) on Venemaa riiklik välismaale suunatud telekanalite võrk. See hõlmab eri keeltes tegutsevaid satelliit- ja kaabeltelevisioonikanaleid ning veebisaite ja internetitelevisioone.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

RT loomise idee on omistatud endisele Venemaa meediaministrile Mihhail Lesinile[1] ja Venemaa presidendi Vladimir Putini endisele pressiesindajale Aleksei Gromovile.[2] Eesmärk oli muuta Venemaa kuvandit läänemaailmas. Tollane Venemaa riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti peadirektor Svetlana Mironjuk: "Kahjuks on Lääne inimeste massiteadvuses Venemaa seotud kolme sõnaga: kommunism, lumi ja vaesus. Me tahame pakkuda täiuslikumat pilti elust oma riigis."[1] Uus ingliskeelne telekanal, tollase nimega Russia Today, hakkas saateid eetrisse andma 10. detsembril 2005. Russia Today loodi riikliku uudisteagentuuri RIA Novosti poolt, kuid on siiski täiesti iseseisev Venemaa riiklik organisatsioon. Selle etteotsa sai tollal 25-aastane Margarita Simonjan, kes on antud ametipostil tänaseni.

RT telekanalid

[muuda | muuda lähteteksti]

Russia Today International

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese kanalina käivitus detsembris 2005 ingliskeelne Russia Today International, mis pakkus 24-tunnilist programmi. Juba kohe alguses andis ta tööd 300 ajakirjanikule, kellest 70 olid välismaalased.[3] Aastaks 2010 oli tema töötajaskond ülemaailmselt paisunud 2000-ni.[4]

RT Arabic

[muuda | muuda lähteteksti]

4. maist 2007 on eetris araabiakeelne RT Arabic (kuni 2009 Rusiya Al-Yaum ("Venemaa Täna" araabia keeles)). Praeguseks töötab seal üle 500 vene ja araabia ajakirjanikku, vene arabisti ja orientalisti. Töötajaid on peaaegu kõikidest Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikidest. Peakorter asub Moskvas, kuid korrespondendipunktid on Liibanonis, Palestiinas, Iraagis, Egiptuses, Suurbritannias ja USAs. Telekanali potentsiaalne auditoorium hõlmab 350 miljonit inimest. Programm on eetris 20 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas.[5] Telekanali peatoimetaja on Margarita Simonjan.

RT en Español

[muuda | muuda lähteteksti]

28. detsembril 2009 käivitus hispaaniakeelne RT en Español (ka RT Actualidad). Kanali peakorter asub Moskvas ning bürood Miamis, Los Angeleses, Madridis, Managuas, Caracases, Havannas ja Buenos Aireses. Töötajaid on üle 200, sealhulgas mitukümmend ajakirjanikku hispaaniakeelsetest riikidest.

RT America

[muuda | muuda lähteteksti]

Veebruaris 2010 alustas tööd RT America. Peakorter asub USAs Washingtonis ning stuudiod ja bürood New Yorgis, Miamis ja Los Angeleses. RT America keskendub Ameerika uudistele, käsitledes neid Venemaa vaatenurgast. Saatejuhid ja muud ajakirjanikud on ameeriklased. Ka telesaadete külalised on enamasti USAst, kes käsitlevad teemasid teistsugusest vaatenurgast kui USA peavoolumeedia. USA luureorganisatsioonide (CIA, FBI, NSA) poolt koostatud ja jaanuaris 2017 avaldatud raporti kohaselt on RT Venemaa tähtsaim rahvusvahelise propaganda tööriist.[6] 13. novembril 2017 nõudis USA justiitsministeerium, et RT registreeriks ennast välisagendina vastavalt USA välisagendi seadusele (Foreign Agent Registration Act – FARA). RT peatoimetaja Margarita Simonjan teataski samal päeval, et RT on ennast nii registreerinud. Seda kinnitas ka USA justiitsministeerium. Vastavalt sellele seadusele peab RT avalikustama info oma rahastuse kohta.[7]

RT Documentary

[muuda | muuda lähteteksti]

23. juunil 2011 oli esimene saatepäev dokumentaalsaateid edastaval RT Documentaryl. Sellel on kaks kanalit, üks inglise ja teine vene keeles. Kanali peakorter asub Moskvas.

RT UK

[muuda | muuda lähteteksti]

30. oktoobril 2014 tuli eetrisse RT UK (United Kindgom), mille stuudio asub Londonis. Kanalil on argipäeviti neli tundi omasaateid, ülejäänud ajal transleeritakse RT Internationali saateid. Sarnaselt teiste RT kanalitega üritab RT UK oma seletuse järgi pakkuda alternatiivset vaatenurka võrreldes teiste meediakanalitega, "olemata Londoni metropoolse eliidi valede subjekt".[8]

Seoses endise Venemaa spiooni Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamiskatsega märtsis 2018 Inglismaal Salisburys alustas Briti Kommunikatsiooniamet (Office of Communications) ehk lühidalt Ofcom juurdlust Briti meedia erapooletuse seaduse rikkumise kohta RT UK poolt. RT suhtes alustati seitse juurdlust. "Alates sündmustest Salisburys oleme täheldanud nende juhtumite olulist tõusu RT programmides, mida võib lugeda Ofcomi meediaseaduse rikkumiseks", öeldi Ofcomi avalduses.[9] Tõenäolisim karistus RT jaoks on rahatrahv, kuid pole võimatu ka telekanali litsentsi äravõtmine.[10]

RT France

[muuda | muuda lähteteksti]

18. detsembril 2017 alustas Pariisis tööd RT France (teise nimega RT en français). Kanali moto on "Osez questionner" ("Julgege küsida"). Telekanal annab tööd 150 inimesele. Tema 2017. aasta käimalükkamise eelarve oli 20 miljonit eurot.[11] RT France president ja infodirektor on vene päritolu Ksenija Fjodorova, kuid enamus telekanali töötajatest on prantslased.[12]

RT Deutsch

[muuda | muuda lähteteksti]

6. novembril 2014 alustas tegevust saksakeelne veebileht RT Deutsch, millel on ka netitelevisioon. Esimene saksakeelne saade oli Jasmin Kosubeki juhitud poliitikasaade "Das fehlende Part" ("Puuduv osa"). Nagu kõikjal mujal läänemaailmas on RT Deutschi oma maa juhtivate meediakanalite poolt süüdistatud Venemaa propaganda edastamises.[13][14] 2015. aastal lahkus RT Deutschist seal mitu kuud töötanud ajakirjanik Lea Frings. "See, mida RT Deutsch teeb, on sihitud propaganda". Kanal annab ilma kriitika ja selgitusteta edasi parempoolsete ja vandenõuteoreetikute seisukohti, et Saksamaa on hädaohus.[15] Stuudiokülalisteks on sageli isikud, kellest avalikkus varem midagi pole kuulnud. "Ekspertidena kasutatakse persoone, kellest isegi ala spetsialistid pole midagi kuulnud" ütles politoloog Stefan Meister Saksa Välispoliitika Ühingust RT Deutsch kohta. RT üritab "rünnata ja kahtluse alla seada pluralistlikku Lääne meediasüsteemi, millest tehakse järeldus, et kõik meediad valetavad"[16]

Ulatus

[muuda | muuda lähteteksti]

RT on nähtav rohkem kui sajas riigis, tema signaali edastavad 22 ümber maakera tiirlevat satelliiti ja 230 operaatorfirmat. Ta on nähtav rohkem kui 2,7 miljonis hotellitoas (rohkem kui ükski teine telekanal maailmas).[17]

Eelarve

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui RT detsembris 2015 tööd alustas, oli tema aastaeelarveks 30 miljonit USA dollarit, millest poole andis Vene riik ja teise poole Venemaa valitsuse nõudmisel Venemaa kommertspangad.[18] 2007. aastaks oli eelarve tõusnud 80 miljonile dollarile[17] ja 2011. aastaks 380 miljonile dollarile.[17] 2017. aasta eelarve oli 18,74 miljardit rubla, mis tuleb Venemaa riigieelarvest.[17]

Kriitika

[muuda | muuda lähteteksti]

5. märtsil 2014 teatas RT America uudistesaatejuht Elisabeth (Liz) Wahl otsesaates oma töölt lahkumisest, öeldes: "Ma ei suuda olla osa Venemaa rahastatud võrgustikust, mis peseb puhtaks Putini tegusid. Ma olen uhke, et ma olen ameeriklane ja usun tõe levitamisse. Ja seetõttu, pärast seda uudistesaadet, ma astun tagasi." Tagasiastumise otsene põhjus oli Vene vägede sissetung Ukrainasse ja selle õigustamine RT poolt.[19]

18. juulil 2014 teatas RT Internationali Londoni korrespondent Sara Firth Twitteris, et lahkub töölt, kuna ei suuda enam valetada. "Mul on suur austus paljude oma kolleegide suhtes, kuid ma pooldan tõde. RT stiili reegel nr 1 on: Ukraina on alati süüdi." Sara Firth oli RT-s töötanud viis aastat. Tema tagasiastumine oli seotud Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamisega eelmisel päeval, milles RT süüdistas Ukraina võime, samas kui muu maailm pidas süüdlaseks Ida-Ukraina venemeelseid separatiste ja Venemaad ennast.[20]

Paljud organisatsioonid ja isikud on kritiseerinud teemade ja isikute valikut telesaadetes. Rohkesti ruumi ja kõneaega antakse kõikvõimalike vandenõuteooriate esindajatele, saadetes on sageli külalisteks marginaalsete rühmituste esindajad, kes väljendavad vaateid, mis võimendavad läänemaailmas esinevaid probleeme.[21][22][23][24]

Sanktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Juunis 2020 keelustas Läti elektroonilise massimeedia nõukogu seitsme RT telekanali edastamise Läti territooriumil. Kanalid «RT», «RT HD», «RT Arabic», «RT Spanish», «RT Documentary HD», «RT Documentary» ja «RT TV» keelatakse põhjusel, et neid kontrollib ja juhib Dmitri Kisseljov, kelle suhtes on Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja iseseisvuse õõnestamise eest.[25] 8. juulil 2020 tegi sarnase otsuse Leedu.[26]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 "Russia's 'CNN' wants to tell it like it is". The Age (inglise). 16. august 2005. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  2. ↑ Parsons, Robert (8. aprill 2008). "Russia: New International Channel Ready To Begin Broadcasting". Radio Free Europe/Radio Liberty (inglise). Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  3. ↑ Evans, Julian (29. jaanuar 2024). "Spinning Russia". Foreign Policy (Ameerika inglise). Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  4. ↑ RBTH; Times, Nikolaus von Twickel, The Moscow (23. märts 2010). "Russia Today courts viewers with controversy". Russia Beyond (Ameerika inglise). Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  5. ↑ "TV Channel "Rusiya Al-Yaum" Takes Part in the Russian-Emirati Business Forum". 7. september 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018. Vaadatud 30. mail 2018.
  6. ↑ "Background to "Assessing Russian Activities and Intentions in Recent US Elections": The Analytic Process and Cyber Incident Attribution" (PDF). Senate Select Committee on Intelligence. 6. jaanuar 2017.
  7. ↑ Stubbs, Jack; Gibson, Ginger (13. november 2017). "Russia's RT America registers as 'foreign agent' in U.S." Reuters. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  8. ↑ "RT launches dedicated UK news channel – RT UK". RT International (inglise). Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  9. ↑ "RT's Skripal Coverage Investigated by U.K. TV Watchdog". The Daily Beast (inglise). 18. aprill 2018. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  10. ↑ Ross, Jamie (22. mai 2018). "The Battle Against Kremlin Propaganda Network RT". The Daily Beast (inglise). Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  11. ↑ "RT получит более 1 млрд руб. на запуск канала на французском языке". РБК (vene). 7. detsember 2016. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  12. ↑ "Кремлевский канал высаживается во Франции". www.inopressa.ru. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  13. ↑ Macho, Andreas (21. november 2014). "Der Propaganda-Sender des Kremls in Deutschland". Handelsblatt. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  14. ↑ Kapitelman, Dmitrij (16. detsember 2014). "Propaganda-TV „Russia Today Deutsch": Putin mit Hitler verteidigen". Die Tageszeitung: taz (saksa). ISSN 0931-9085. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  15. ↑ Pfahler, Lennart (26. veebruar 2016). "Ex-Redakteurin packt aus: Das ist die Propaganda von RT Deutsch". Huffington Post DE (saksa). Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2019.
  16. ↑ von Salzen, Claudia (22. detsember 2014). "RT Deutsch: Stimmungsmacher für Wladimir Putin". Der Tagesspiegel (saksa). ISSN 1865-2263. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 17,3 "Анатомия несопротивления - Новости - Лениздат.РУ". Lenizdat. 2. juuli 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2016. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  18. ↑ Painter, James. "The boom in counter-hegemonic news channels: a case study of Telesur" (PDF). Reuters Institute. Lk 23. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. juuli 2007. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  19. ↑ Wahl, Elizabeth (21. märts 2014). "I Was Putin's Pawn". POLITICO Magazine (inglise). Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  20. ↑ Plunkett, John (18. juuli 2014). "Russia Today reporter resigns in protest at MH17 coverage". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  21. ↑ "What Is Russia Today?". Columbia Journalism Review (inglise). Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  22. ↑ "Airwaves wobbly". The Economist. 6. juuli 2010. ISSN 0013-0613. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  23. ↑ Scherr, Sonia (1. august 2010). "Russian TV Channel Pushes 'Patriot' Conspiracy Theories". Southern Poverty Law Center (inglise). Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  24. ↑ Nanayakkara, Lakkana (22. november 2012). "Russia Today Continues its Anti-Israel Propaganda, Going Even Further Than Arab TV - Algemeiner.com". The Algemeiner (Ameerika inglise). Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  25. ↑ "Läti keelustas Vene propagandakanali RT". Postimees. BNS. 30. juuni 2020. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
  26. ↑ "Lithuania Bans Russia's RT Television Channels". The Moscow Times (inglise). AFP. 8. juuli 2020. Vaadatud 23. jaanuaril 2024.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=RT_(televõrk)&oldid=6566335"