Mine sisu juurde

Roundup

Allikas: Vikipeedia
Glüfosaadi keemiline valem
Glüfosaadi ruumiline kujutis

Roundup on Monsanto toodetava herbitsiidi brändinimi (kaubamärk). Roundup on kasutusel kogu maailmas ja mitteametlike allikate järgi on see maailma müüduim agrokemikaal. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine ja see on kergitanud glüfosaati sisaldavate toodete hinda.[1] Maailmas on ligi 30 firmat, kus toodetakse glüfosaati.

Keemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

Selle aktiivaine on glüfosaat.

Glüfosaat pärsib aminohapete türosiini, trüptofaani ja fenüülalaniini sünteesimiseks vajaliku ensüümi tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse, aga ka juurte kaudu (nt glüfosaadiga väestatud taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub taimede algkudedes (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.[2]

Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole eriti efektiivne.

Kuid seda siiski kasutatakse sibulate, küüs- ja porrulaukude herbitsiidina.[3]

Mõju keskkonnale

[muuda | muuda lähteteksti]

Mullaga kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad bakterid. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – Texase osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, Iowas 141-päevast ja Rootsi metsamuldades isegi 1–3-aastast poolestusaega.[4] Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. USEPA järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend. Euroopa Liidus on Roundup liigitatud keskkonnaohtlike ainete klassi N.[5]

Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.[5] Laboris läbi viidud uuringute käigus vähendas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ja pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.[5]

Mõju inimtervisele

[muuda | muuda lähteteksti]

Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud vastukäivaid tulemusi: on uuringuid, mis välistavad glüfosaadi toksilisuse, ja uuringuid, mille käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisus katseloomade organismile, aga ka inimestele.[6]

Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja südamepekslemine.[5] Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.[5][7][8]

Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed, kes töö tõttu glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonnateguritest põhjustatud mitte-Hodgkini lümfoomi tekkimisele (ligi 3x ).[5][9] [10]

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus (IARC) avaldas 20. märtsil 2015 teadaande selle kohta, et taimekaitsevahendi toimeaine glüfosaat avaldab inimestel vähktõbe tekitavat toimet ja klassifitseeris aine "tõenäoliselt inimesele kantserogeenseks".[11][12]

Harilikku naati võib püüda samuti hävitada Roundupiga, kuid osade allikate sõnul pole see alati võimalik, kas tegu võib olla arenenud immuunsusega või mitte, pole teada.[13]

  1. Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012
  2. Glyphosate and Plant-Microbe interactions
  3. Thomas J. Monaco, Steve C. Weller, Floyd M. Ashton, Weed Science: Principles and Practices, 4. väljaanne, John Wiley & Sons, lk 471, 2002, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.05.2014) (inglise keeles)
  4. Glyphosate Factsheet, Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 "Roundup Material Safety Data sheet" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2011. Vaadatud 28. juunil 2008.
  6. N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [1]
  7. Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, Glyphosate poisoning, Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (inglise keeles)
  8. Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup., Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9., veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (inglise keeles)
  9. Caroline Cox, Glyphosate Factsheet, veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013) (inglise keeles)
  10. Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN 9789949323067
  11. Heiki Raudla, Ohtlik taimekaitse: kas Roundup närvutab ka inimese?, 03. aprill 2015, 14:53, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)
  12. IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides, 20. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 4.04.2015)(inglise keeles)
  13. Kaja Kurg, http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/aed-vaatluse-alla-ja-umbrohust-puhtaks?id=32702635 Aed vaatluse alla ja umbrohust puhtaks!, Maakodu, 21. august 2010, veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)
  14. The History of Roundup
  15. "Materials Safety Data Sheets". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2013. Vaadatud 29. juulil 2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]