Romanos Kauniltlaulja
.jpg)
Romanos Kauniltlaulja, ka Romanos Melodos (kreeka keeles Ῥωμανὸς ὁ Μελωδός; sündinud 5. sajandi lõpul, surnud pärast 555) oli Bütsantsi hümnikirjutaja ja helilooja, üks varase bütsantsi muusika keskseid kujusid. Teda peetakse laulutüübi kondaki loojaks ja kiriku pärimuse kohaselt on ta kirjutanud üle 1000 kondaki[1]. Romanost austatakse pühakuna õigeusu, katoliku ja Armeenia apostlikus kirikus, tema mälestuspäev on 1. oktoobril.
Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]
Romanose eluloo peamine allikas on oktoobrikuu osa menaionis. Lisaks sellele on tema nime mainitud vaid kahes kaasaegses allikas: korra 8. sajandi luuletaja püha Germanuse tekstis ja 10. sajandi Bütsantsi entsüklopeedias Suda. Pärimuse kohaselt oli ta sündinud juudi perekonnas kas Emesas või Damaskuses Süürias. Ta ristiti noore poisina, asus elama Berytusse (Beirut) ja teenima sealses Ülestõusmise kirikus. Keiser Anastasiuse ajal – pole teada, kas Anastasius I (491-518) või Anastasius II (713-716) ajal, kuid eelistatud on varasemat aega – asus ta Konstantinoopolisse. Ta teenis kirikuteenijana Hagia Sophias ja elu lõpul elas Kyrose kloostris, kuhu ta on ka maetud koos oma õpilase püha Ananiasega.[2]
Pärimus[muuda | muuda lähteteksti]
Kirikliku pärimuse järgi polnud hariduseta Romanos algul ei laulja ega lugeja, kuid Konstantinoopoli patriarh Euthymius soosis teda tema vagaduse ja alandlikkuse pärast. Kunagi aasta 518 paiku, Kristuse sündimise püha koguööteenistuse ajal Blachernae Jumalaema kirikus, suunasid õelad kaasteenijad ta ambonile lugema psaltrist katesmat, teades, et ta sellega toime ei tule ja noormees luges nii kehvalt, et teine lugeja pidi tema järje üle võtma. Alandatud ja välja naerdud Romanos palvetas pisarsilmi Jumalaema ikooni ees. Öösel, kui ta magas oma kongis, ilmus unenäos talle Jumalaema ning ulatas talle rullraamatu ärasöömiseks. Kui Romanos ärkas, tundis ta, et teab pühakirja tekste peast, ning võtnud kirikus patriarhilt ambonil teenimiseks õnnistuse, laulis ta seal kuulsa jõulukondaki "Täna sünnitab Neitsi selle, kes kõigest loodust kõrgem on." Keiser, patriarh, vaimulikud ja kogudus imetlesid üllatusega teksti sügavat teoloogilist sisu ning Romanose kaunist häält. Seda Kristuse sündimise püha kondakit loetakse pärimuse järgi esimeseks kondakiks üldse.[3]
Unenäos Jumalaema antud kirjarull viitab sellele, et Romanose loodud tekstid on taevaliku algupäraga. Kreeka sõna "kontakion" (κοντάκιον) tähendab keppi, mille ümber rullraamat keriti.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Romanos kirjutas koinee kreeka keeles, st rahvakeeles, kuid kõrges ja ilusas stiilis. Tema tekste iseloomustavad haaravad kujundid, tabavad metafoorid ja tähendused, julged võrdlused, vastandamised, sündmuste elav ja dramaatiline kujutusviis. Rohked semiidi laenud kinnitavad Romanose oletatavat juudi päritolu.
Teda on arvatud olevat kirjutanud enam kui 1000 kondakit kirikuaasta mitmesuguste pühade jaoks, pühakutele ja muil pühadel teemadel. Neist on teada 60-80, ehkki omistus on sageli jäänud vaieldavaks. Varaseimad käsikirjad on Romanose eluajast. Vanim täistekstikogumik pärineb 11. sajandist.
Tänapäeval lauldakse jumalateenistusel vaid kondaki esimene salm ja ülejäänud asendab kaanon. Kondak on luulevormis jutlus, mis koosneb 18-30 salmist, igale järgneb refrään ja salme ühendab sageli akrostihhon. Romanose eluajal ja hiljem nimetati tema laule hümnideks ja oodideks, sõna "kondak" ilmub 9. sajandil.
Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
Romanose jõulukondak on Kalle Kasemaa tõlkes tervenisti ilmunud ajakirjas Akadeemia [4]. Kondaki esimese salmi viisiga laulmiseks kasutatakse Eesti õigeusu kirikus enamasti teistsugust tõlget.
Ikonograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Romanost kirjarulliga ja laulmas esimest kondakit on sageli kujutatud Jumalaema kaitsmise ikoonil selle alumises osas.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ nunn Theososti. Tuleb aeg, kui mingisugune lõng vöötab kogu maailma... -- Akadeemia, nr 3 - 2014
- ↑ R. Tõnisson. Romanus Kauniltlauljast, huumorist ja hingevaenlasest. - Meie Kirik, 15. November 2020
- ↑ R. Tõnisson. Romanus Kauniltlauljast, huumorist ja hingevaenlasest. - Meie Kirik, 15. November 2020
- ↑ Romanos. Jõululaul. Tlk Kalle Kasemaa. - Akadeemia 1990/11