Ristna (laev 1957)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Patrull-laev Ristna Tallinnas Lennusadamas kai A1 ääres augustis 2015
Patrull-laev Ristna Tallinnas Lennusadamas kai A1 ääres augustis 2015
Teenistuskäik
Soome
Nimi Rihtniemi
Ehitaja Rauma – Repola OY. Rauman Telakka ja Konepaja, Nr: 87.
Teenistuses alates 1957
Teenistuse lõpp 1999
Märkused Kingitud Eestile
Teenistuskäik
Naval Ensign of Estonia.svg Eesti
Nimi Ristna
Teenistuses alates 1999
Teenistuse lõpp 2005 (2015)
Saatus Teenistusest välja arvatud
Staatus Patrull-laev (hiljem õppelaev)
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp Rihtniemi
Veeväljasurve 110 tonni
Pikkus 31 m
Laius 5,6 m
Süvis 2 m
Kere Teras 5-7 mm
Tekiehitus Alumiinium
Sõsarlaevad Suurop (Rymättylä), Ruissalo, Raisio, Röyttä, Carlos Alban, Nito Restrepo, Jorge Soto del Corval
Peamasinad 2 × MTU MB diislit; 2500 hj
Käiturid 2 sõuvõlli
Kiirus 15 sõlme
Sõidupiirkond Rannikulähedane meri
Meeskond 4 ohvitseri + 16 allohvitseri ja madrust
Relvastus 1×2-23 mm õhutõrjekahur; 2× reaktiiv-süvaveepommiheitja RBU-1200; 1× 12,7 mm ja 2× 7,62 mm kuulipildujad; süvaveepommiriiulid või meremiinirelsid; sonar-hüdrofon passiivne/aktiivne;
Moto Fama semper vivit (maine elab igavesti)

Ristna (P422) oli Eesti mereväe Soomes ehitatud R-klassi patrull-laev.

Ristna oli ühtlasi Eesti mereväe esimene laev, mis sai õiguse kanda ühe kohaliku omavalitsuse vappi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Soome merejõududes[muuda | muuda lähteteksti]

Laev ehitati 1957. aastal Soome mereväele miinitraaleriks ja kandis nime Rihtniemi ning pardatähist 52. Tegemist oli tugeva ja merekindla alusega.

1979. aastal tehti laevale põhjalikud ümberehitused, mis andis võimaluse tegutseda patrull-laevana. Laev sai oma aja kohta tugeva lähi-õhutõrjetõrjevõime ja ka allveetõrjevõime. Muu hulgas on ehitatud ümber ka algselt avatud ülemine sild.

Eesti Mereväes[muuda | muuda lähteteksti]

1999. aastal kinkis Soome Rihtniemi ja ta sõsarlaeva Rymättylä Eesti mereväele, kus nad said vastavalt nimedeks Ristna ja Suurop. Ristna sai pardanumbri P422. Laevad kuulusid Miinilaevadivisjoni ja neid kasutati ajateenijate väljaõppeks.

Ristna vapp

Ristna oli Eesti mereväe esimene laev, mis sai õiguse kanda ühe kohaliku omavalitsuse vappi. 2000. aasta 24. aprillil toimus Hiiumaal Lehtma sadamas pidulik vapi annetamise tseremoonia ning sellele järgnev koostöölepingu allakirjutamine. See andis õiguse Ristnal kanda Kõrgessaare valla vappi ja tutvustada valda erinevates sadamates, mida külastatakse. Seega oli taaselustatud vana sõjalaevadele vapi annetamise tava. Esimese algatuse mereväe suhtes tegid Hiiu maavalitsus ja Kõrgessaare vald soovides, et annetatud vapp oleks õnnetäheks laevale.

24.-27. juulini 2003 osales Ristna Kotka merepäevadel. Laeva komandöriks oli sel ajal leitnant Toivo Arumäe.

2005. aastal arvati Ristna koos sõsarlaevaga mereväe nimekirjast välja ja anti üle Eesti Sõjamuuseumile. Relvastus demonteeriti.

Teenistuse pikendamine õppelaevana[muuda | muuda lähteteksti]

Ristna Lennusadamas isadepäeval 2012.

Pärast mõneaastast seismist laev korrastati ning võeti Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni ja mereväekooli koostöös 2010. aastal uuesti kasutusele õppelaevana. Vööritekile paigaldati 2011. aastal uus 23mm õhutõrjekahur.

Laeval said väljasõitude käigus head praktikat paljud mereväe kadetid ja merekaitseliitlased. Juunis 2011 külastas Ristna Narva-Jõesuud, kus kohalikel oli avatud sõjalaeva vastu suur huvi - päeva jooksul käis laeval u 300 külalist. Samal aastal külastati esimese Eesti sõjalaevana Kihnu saart, kus laeva külastas ka Kihnu Virve perega.

Seoses jätkuva amortisatsiooniga ja mereväe piiratud võimalusega laeva investeerida (laev kuulus endiselt ametlikult sõjamuuseumile), tõstatus 2014. aastal taas Ristna seismajätmise küsimus. Laev vajanuks kulukat remonti. Muuhulgas oli liiga ära kulunud kere. Vahendeid laeva eluea pikendamiseks ega käigushoidmiseks ei soovinud aga eraldada ei kaitsevägi ega ka kaitseliit. 27. märtsil 2015 tegi Ristna viimase ametliku meresõidu ja sildus Lennusadamas, kus toimus pidulik lõputseremoonia. Sama aasta suvel tegi Eesti Meremuuseum laevaga siiski omal algatusel veel ühe väljasõidu Prangli saarele.

2015. aasta sügisest kuni 2017. aasta sügiseni kasutasid Ristnat Lennusadamas Tallinna maleva merenoorkotkad kooskäimise kohana ja õppe-baasina.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]