Käitumisökonoomika
Käitumisökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib, kuidas inimesed käituvad, vastandudes seejuures "ratsionalistlikule" majandusteooriale. Käitumisökonoomika eeldab, et inimesed ei käitu alati ratsionaalselt ning nende otsuste tegemisel mängivad rolli emotsioonid, tunded, sotsiaalsed normid ja muud irratsionaalsed tegurid.[1]
Käitumisökonoomika uurib erinevaid valdkondi nagu tarbimiskäitumine, investeerimisotsused, tööotsingu käitumine, sotsiaalne mõju, tervisekäitumine, keskkonnakäitumine jne. Käitumisökonoomika aluseks on kahe peamise mõttekoolkonna - eksperimentaalse ja käitumusliku majanduse - ideed. Eksperimentaalne majandus kasutab laborikatseid, et uurida, kuidas inimesed käituvad erinevates majanduslikes stsenaariumides. Käitumuslik majandus keskendub sellele, kuidas psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid mõjutavad majanduslikku käitumist.[2]
Käitumisökonoomika ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
19.sajandi lõpul valitses füüsikute seas üldine arvamus, et on avastatud kõik, mida saab avastada. Arvati, et kõik suured avastused on juba tehtud ja tuleviku teadlaste osaks jääb vaid detailide lihvimine. Majandusteadus tundub praegu olevat mõneti sarnases seisus. Majanduslikus mõttes on iga süsteem seda efektiivsem, mida korrastatum ja täpsemalt reguleeritud ta on. Pürgimine suurema tõhususe poole on majandusarengu alus. Ülereguleerimine on aga küllaltki ohtlik. Siit ilmnebki käitumisökonoomika kahesugune väärtus. Ühest küljest aitab arusaam meie otsustusprotsessi ebatäiuslikkusest puudujääke kompenseerida ja seeläbi targemaid otsuseid langetada. Teisalt avab see omamoodi Pandora laeka, rajades seniste müügivimkade asemel teed teaduslikul alusel töötavate manipuleerimistehnoloogiate loomisele.[3]
Käitumisökonoomika mõistmine[muuda | muuda lähteteksti]
Ideaalses maailmas teevad inimesed alati optimaalse valiku, mis tooks neile kõige rohkem kasu või rahuldust. Majanduses ütleb aga ratsionaalse otsuse teooria seda, et kui inimestele esitada mitmeid valikuid tingimuses, kus neil pole suurt midagi, valivad nad valiku, mis on neile endile kõige rohkem rahuldust pakkuv. See teooria eeldab, et inimene teeb oma piirangute ja eelistuste raames alati kõige ratsionaalsema otsuse, võttes arvesse iga valiku kulusid ja kasulikkust. Lõplikuks otsuseks saab alati parim valik selles olukorras selle teatud isiku jaoks. Ratsionaalset inimest ei mõjuta emotsioonid ning ta on enesevalitsev, selle tõttu teab täpselt, mis on talle parim. Paraku selgitab käitumisökonoomika, et inimesed ei ole ratsionaalsed ja pole võimelised tegema parimaid otsuseid.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Thaler, Richard H. (2017). Misbehaving: The Making of Behavioral Economics (inglise). W. W. Norton & Company.
- ↑ Lang, L. "Käitumisökonoomika".
- ↑ Vatsar, Raul (21. veebruar 2017). "Käitumisökonoomika ehk otsustamisteadus".
- ↑ Kenton, Will (16. jaanuar 2023). "What Is Behavioral Economics? Theories, Goals, and Applications".